← Eesti

2-01-28/9

Obsah (12)§ 345§ 200§ 330§ 392§ 398§ 423§ 408§ 409§ 410§ 412§ 426§ 427

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Jelena Zubtsova Määruse tegemise aeg ja 17.06.2008.a., Rakvere Kohtumaja

§ 345

kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kirjast ei nähtu, kes on haige, sest juriidiline isik ei saa haige olla. Muu isiku haigust tõendav dokument puudub. Menetlustoimingule kutsutud isiku haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord on kehtestatud sotsiaalministri 22.06.2004.a. määrusega nr. 85.

§ 200menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtuistungi päeva hommikul, kuigi oli teada, et istung toimub Narva kohtumajas, Rakvere kohtumajja saadetud taotlus on ilmselgelt tehtud menetluse venitamiseks ja selline teguviis on seega menetlusosalise õiguste kuritarvitamine.

§ 330lg.

3 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Hageja puhul on tegemist juriidilise isikuga. Äriregistri kande kohaselt on tulundusühistul juhatuse liikmeid rohkem kui üks. Äriregistri kohaselt esindab tulundusühistut juhatuse liige üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti. Seega on tulundusühistu korraldada, kes juhatuse liikmetest ühistut seadusliku esindajana esindab, ega ole põhjendatud istungi edasilükkamine selletõttu, et keegi juhatuse liikmetest on näiteks haige. Hagejal on piisavalt olnud aega leida endale soovi korral ka muu isik esindajaks.

§ 392

kohaselt eelmenetluses kohus selgitab välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. Kohus on pooltele andnud piisavalt aega kohtule teatada oma seisukoht asja menetlemise suhtes, esitada oma väited ja vastuväited, kuid ei hageja ega kostja ole seda õigeaegselt teinud.

§ 398

järgi kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil. Sama paragrahvi lg. 2 järgi kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kuna pooled kohtu kohustust ei täitnud, siis kohus 19.05.2008.a. määras eelistungi toimumise aja ja ühtlasi hoiatas pooli kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest. Seega, kui kohtuistung on määratud, siis tuleb kohtu sellekohast määrust ka täita. Pooled kumbki istungile ei ilmunud. Järelikult tuleb jätta läbi vaatamata. 2

§ 423lg.

3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 408

p. 2 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 409lg.

1 p. 1 ja 3 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Pooli on vastavalt viidatud paragrahvidele ka hoiatatud. Hagejat on vastavalt

§-le 409 hoiatatud, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. Viidatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud kohaldada

§ 412lg.

1 p. 1 sätteid.

§ 412lg.

3 kohaselt juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

§ 426lg.

1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus

§-de 200, 408, 409 lg. 1 p. 1, 345, 412 lg. 3, 423 lg. 3, 426, 427, §de 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 05. jaanuaril 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.