Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja puudutatud isik koos avaldaja vanemate juures. 12.10.2007.a. sündis nende kooselust laps. Puudutatud isik on vägivaldne ja korduvalt karistatud. 17.12.2007.a. vabanes ta vanglast, koos elati 20 päeva ning siis palus avaldja puudutatud isikul lahkuda. Puudutatud isik on avaldajat ähvardanud ja kahel korral 14.07. ja 20.07.2008.a. vägisi autos kaasa viinud ja avaldajat ka peksnud. Puudutatud isik viibib vanglas ka praegu, kuid avaldaja kardab, et puudutatud isiku vanglast vabanemisel on avaldaja ja tema lapse julgeolek ohus. Avaldaja palub kohaldada puudutatud isikule lähenemiskeeldu kolmeks aastaks.
1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud
§-s 371. Nimetatud paragrahvi lg. 2 p. 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
lg 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Avaldaja esitatud andmed viitavad sündmustele, mis toimusid 29.04., 20.06., 14.07. ja 20.07.2008.a. Viru Maakohtu 25.09.2008.a. määrusega on puudutatud isik kahtlustatavana vahistatud vahistamise algusega 23.09.2008.a. ja 28.11.2008.a. on määrusega on tõkend vahi all pidamise kohta jäetud muutmata. Puudutatud isik viibib seega kinnipidamisasutuses ega saa häirida avaldaja ja tema lapse julgeolekut. Seega pole avaldaja õiguste rikkumine avalduses esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ning avalduse koos lisadega tagastada avaldajale. Lisaks on avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks ka põhistamata ja nõue pole selge.
1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Avalduses märgitud andmeist lähtuvalt elab avaldaja ühes linnas, puudutatud isik teises linnas ja viibib pealegi kinnipidamiskohas juba vähemalt kolm kuud. Asjaolu, et keegi kardab kedagi millalgi siis, kui ta vanglast vabaneb, ei ole avalduse menetlemise aluseks. Samuti pole selge, kellele ja milleks soovitakse lähenemise keeldu kohaldada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.
lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Seega kohus tagastab avalduse koos lisadega avaldajale ja tagastab avaldaja eest tema esindaja tasutud riigilõivu 200 krooni, kuna
1 p. 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Riigilõiv on tasutud 08.12.2008.a. maksekorralduse nr. 1376 kontolt nr. 10010179694013 Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011, viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega „riigilõiv N.Šikova avaldus“.
6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
§-de 150 lg. 1 p. 2, 371 lg. 2 p 1; 372; 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 02. jaanuaril 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.