3-07-2560/9

3-07-2560 KOH T U O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-2560 Haldusasi U. R ´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Lääne maksu- ja tollikeskuse 06.12.2007 maksuotsus nr 12-5/280; - välja mõista vastustajalt asjas kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2008 Menetlusosalised Kaebaja U. R ja tema esindajad vandeadvokaat Kaspar Lind ja Madis Uusorg, Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada U. R´i kaebus haldusasjas nr 3-07-
3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 06.12.2007 maksuotsus nr 12-5/
4. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt (reg kood 70000349 asuk. Õhtu põik 5, Pärnu 80092) 16 237 (kuusteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) krooni ja 91 senti U. R´i (isikukood …eluk …) kasuks asjas kantud kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. märtsil
6. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 1 3-07-2560 06.11.2007 Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/280 kohustati U. R´i tasuma käibemaksu 110 367 krooni (tl 73). 17.12.2007 esitas kaebaja kohtule kaebuse 06.11.2007 Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusele nr 12-5/280 (tl 6). 25.01.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 88-96). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus ei ole kooskõlas HMS § 55 lg 1, sest maksuotsus ei ole selge ja üheselt mõistetav, kuna maksuotsusest ei ole võimalik tuvastada, milliste faktiliste asjaoludega on mingit konkreetset õigusnormi rikutud. Maksuotsusest ei selgu, mis põhjusel on maksuotsuses vajalik kaebaja poolt kinnisvara võõrandamise tehingute kajastamine. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur koostanud mahuka ja segase maksuotsuse, kust ei selgu millise käibemaksuseaduse sätte vastu on kaebaja eksinud. Seetõttu tuleb kaevatav haldusakt tühistada üksenes vorminõuete rikkumise tõttu. Kaebaja selgituste kohaselt tegeleb ta ettevõtlusega ning on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris. Kontrollitaval perioodil tegeles kaebaja ettevõtlusega põllumajanduses ja metsamajanduses. Ettevõtlust metsamajanduses alustas kaebaja 2005 aastal ning eesmärgiks oli talle kuuluvate põllumaade metsastamine ja metsaraidest tulu saamine. Kuna kaebaja on FIE ei saanud ta minna notari juurde ja seada isiklikku kasutusõigust FIE-na enda nimele. Kaebaja võtab õigeks, et põllumajanduses tehtud kulutused ei tasunud ennast rahaliselt ära.
7. aastal tegeles kaebaja põllumajanduses heina müügiga rentides selleks maad OÜ-lt M. Antud valdkonnas tegelemisel oli loota PRIA-lt toetust ning seetõttu ei olnud kahjude tekkimine reaalne. Kuid mõne aja pärast selgus, et kaebaja oli turusituatsiooni valesti hinnanud ja oodatud tulu ei õnnestunud teenida, otsustas kaebaja ettevõtluse põllumajandus valdkonnas lõpetada. Kinnistuid ei ole FIE U. R´i raamatupidamises arvele võetud, kuid antud asjaolu ei tõenda seda, et kaebaja ei tegele ettevõtluse korras metsa kasvatamisega. Kinnistute võõrandamist ei käsitle kaebaja ettevõtlusena ning ta ei ole kinnistute soetamismaksumust ettevõtluskuludesse kandnud. Kuna kaebaja ei ole müünud kinnistuid ettevõtluse korras ning jääb arusaaamatuks, kuidas antud asjaolu tõendab tema ettevõtlusega mittetegelemist. Kaebaja tegeles sel ajal ettevõtlusega põllumajandus valdkonnas ja metsamaade metsastamisega. PRIA-lt toetuste saamine oli oluline tegur, mis ajendas kaebajat tegelema ettevõtlusega põllumajanduse ja metsamajanduse valdkonnas, sest vastasel korral ei tasuks antud tegevus ennast ära. Kaebaja on teinud vajalikke kulutus tulevikus ettevõtlustulu teenimiseks. Kuna PRIA kehtestatud nõuded on selleks piisavad, on arusaamatu milliseid kulutusi ja millisel põhjusel pidi kaebaja lisaks tegema. Kaebaja võtab õigeks, et eksis põllumajanduses olukorra ja suutlikuse hindamisel, kuid on veendunud, et iga aastaga metsamaterjal kallineb ning puidu hinna langust ei toimu. Turusituatsiooni paranedes ei välista kaebaja, et asub taas põllumajandusega tegelema. Seetõttu on arusaamatud maksuhalduri väited selle kohta, et tal puudub huvi aktiivselt tegeleda eelpool käsitletud ettevõtlusega, kuna maksumenetluses ei uurinud põllumajandustoodangu realiseerimise võimalusi. Samuti ei saa kaebaja aru, mil moel on maksuotsuses tuvastatud asjasolu, et ta on kahe aasta jooksul teinud kinnistute hooldamiseks olulisi kulutusi, kuid maksutatav käive on tekkinud vaid ühel korral. Metsamajanduses tekibki käive alles väga pika aja pärast. Suurem osa kulutusi on tehtud väheperspektiivsete maade metsastamiseks. Ülejäänud kulutused on tehtud põllumajandusega tegelemisega eesmärgil ning seal tekkiski käive. 2 3-07-2560 Maksuhalduri väide selle kohta, et kaebaja ei ole põllumajandussaaduste osas tehinguid teinud on vastusolus maksuhalduri enda väitega, et kaebajal tekkis käive heina müügist. Asjaolu, et kaebaja ei ole alates
8. aasta oktoobri kuust maksustatavat käivet deklareerinud, ei tõenda ettevõtlusega mitte tegelemist. Maksuhaldur on jätnud maksuotsuse koostamisel hindamata ettevõtluse eripära eelpool käsitletud valdkondades. Maksustamisel tuleb lähtuda isiku tegelikust tahtest ettevõtlusega tegeleda, mitte sellest kas ja kui suures ulatuses tekkis maksustatavat käivet. Samuti on kaebajale arusaamatu, millestele tõenditele tuginedes seab maksuhaldru kahtluse alla teenuste reaalse ostmise. PRIA on vahetult kontrollinud teostatud töid. Ka juhul, kui tuvastada, et tegemist on näilike tehingutega, ei saaks tehingu kumbki pool sellest kasu ning riigil poleks sel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol. Maksuhaldur esitatud kaebust ei tunnista. Kaebajale oli kaebuse kohaselt arusaadav maksuhalduri poolt asjas tehtud otsustus. Maksuotsuse p 2.1-2.1.3 on toodud revisjoni käigus tuvastatud asjaolud, p 3 maksuhalduri järeldused. Maksuhaldur on tuvastanud maksuotsuse lk 15 kümnepunktilise loeteluna, et kaebaja ei ole ajavahemikus
9. jaanuar kuni 2006 detsember tegelenud iseseisva majandustegevusega. Õiguslikud küsimused on toodud maksuotsuse p 5 ning aluse täiendava käibemaksu määramiseks annab KMS § 29 lg
10. Kaebajale on KMS §34 lg 1 eirates tagastatud (ümberkantud teiste maksude katteks) ebaõigesti sisendkäibemaksuna kaebaja poolt deklareeritud soetatud kaupade ja teenuste arvetel näidatud summad. Kinnistute võõrandamisega seonduv on oluline maksuotsuse motiveerimisel, sest see iseloomustab kaebaja käitumist kinnistutel ning näitab huvipuudust iseseisva majandustegevuse osas. Kaebaja käibemaksukohustuslaste registris registreerimine ei oma antud juhul tähtsust maksustamise seisukohalt. Käibedeklaratsioonidel ei olnud maksuotsuse koostamise päevani deklareeritud maksustatavat käivet. Tõendeid, mis tõendaksid kaebaja iseseisvat majandustegevust, kaebaja esitanud ei ole. Maksukohustuslase registrist kustutamine on maksuhalduri õigus, mitte kohustus. Käesoleval juhul on alustatud kaebaja maksukohustuslaste registrist kustutamise protseduuriga. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei anna üksnes maksukohustuslase registreeritus, vaid kaupade ja teenuste seostus isiku ettevõtlusega. Antud juhul puudus kaebajal kontrollitud ajavahemikul iseseisev majandustegevus. Maksuotsuses on käsitletud nii põllumajanduse kui ka ettevõtlusega seonduvat. Ei ole oluline, millises tegevusvaldkonnas kulutused tehti, oluline on kulude seos kaebaja ettevõtlusega. Maksuõiguslikult omab asjas tähtsust, kas isik, kes taotleb renditud maadele tehtud kulutustelt tasutud käibemaksu tagasi, on õigustatud seda tegema. Kaebaja rentis põllumaad endaga otseselt seotud äriühingult OÜ M, mille ettevõtluses on kaebaja tegev maade rentimise ajaks juba 10 aastat. Seega oli kaebajal piisavalt kogemusi, et prognoosida kauba (heina) realisatsiooni võimalikkust. Maksuhalduri hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid seda, et kaebaja rentis põllumaid üksnes selleks, et saada toetusi. Kaebaja puhul oli tegemist planeeritud tegevusega, mille eesmärgiks oli toetuste saamine ja PRIA poolt seatud tingimuste täitmine, mille tarbeks oli kaebajal tarvilik soetada vajalikke teenuseid äriühingult. Kinnistute arvele võtmata jätmine näitab, et kaebaja ei käsitle kinnistute rentimist või soetamist enda ettevõtlusena. Vastustaja on seisukohal, et kogutud tõendite kohaselt puudus kaebajal tegelik tahe ettevõtlusega tegelemiseks antud valdkonnas. Samas on tuvastatud kaebajaga seotud OÜ M huvi antud valdkonnas, kuivõrd viljad omandab OÜ M. Kaebaja poolt teenuste sisseostmine temaga seotud äriühingult, kes on kinnistuste hilisem omanik, viitab sellele, et kaebajal puudub iseseisev majandustegevus. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla seda, et arvetel märgitud tööd on osutatud. Kaebaja huvi oli saada kinnistute parendamiseks toetusi. 3 3-07-2560 Kaebus on üldsõnaline, sest ei esita maksuotsuses toodud seisukohtadele sisulisi vastuväiteid ning kaebaja ei ole faktilise ettevõtluse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
11. Kaebus on esitatud 17.12.2007 vastustaja 06.11.2007 otsusele. Kaebuse kohaselt sai kaebaja maksuotsuse kätte 16.11.
12. Asjas ei ole vaidlust kaebuse esitamise tähtaegsuse üle. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 110 367 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja tõendanud omapoolset ettevõtlust ning seetõttu ei saa U. R ´i tegevust käsitleda ettevõtlusena KMS § 2 lg 2 mõttes ning tema poolt deklareeritud sisendkäibemaksusummad kuuluvad korrigeerimisele. Käibemaksuseaduse järgi on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine. Seega ei ole käibemaksuga maksustamisel määrava tähtsusega kasumi taotlemine, oluline on tegevuse eesmärk: kas isiku tegevus on suunatud kaupade võõrandamisele või teenuste osutamisele. Ettevõtluses teeb ettevõtja oma nimel ja oma riisikol kulutusi tulu saamise eesmärgil. Ettevõtja aktiivne tegevus seisneb majandustegevuse korraldamises, planeerimises ja läbiviimises. Samas tuleb arvestada seda, et majandustegevuses ei pruugi iga kulutus tuua endaga vahetult kaasa tulu tekkimist. Kaebaja väidetel tegutses ta oma ettevõtluses iseseisvalt: niitis heina, haris maad, istutas metsa ja hooldas seda ning üritas kulutuste vähendamiseks heina müüa. Tegevuse eesmärgiks oli saada tulu pikemas perspektiivis – istutatud metsa raieküpseks saades see realiseerida. Maksuotsuse järelduse kohaselt oli kaebaja tegutsemise eesmärgiks PRIA-lt toetuste saamine ning PRIA ees võetud kohustuste täitmine. Väiteid ja tõendeid selle kohta, et kaebajal jäid saamata/täitmata kohustused PRIA ees, asjas esitatud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kohustuslike kulutuste tegemine toetuste kasutamiseks ei ole ettevõtluseks KMS § 2 lg 2 mõistes. Kuna kaebaja väidetel seisnes tema ettevõtlus põllumajanduse ja metsamajanduse arendamises (mis on ka PRIA poolt antavate toetuste eesmärk) eesmärgiga saada oma tegevusest tulu pikemas perspektiivis, on kohtu hinnangul kaebaja majandustegevuse hindamisel oluline välja selgitada kaebaja tegevuse jätkusuutlikkus ja põllumaade metsastamise realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, arvestades antud valdkonna eripära. Maksuotsuse p 2.1; p 2.1.1; 2.1.2; 2.1.3 on toodud asjaolud seoses tehingutega kaebaja kinnisvaraga (tl 59-65). Kaebaja kinnitusel soetas ta kinnistud kui füüsiline isik. Kaebaja väidetel ei olnud tema ettevõtluse eesmärgiks kinnistute soetamine ja müümine, vaid talle kuuluvatel kinnistutel põllumajandusega ja metsamajandusega tegelemine. Maksuhaldur on maksuotsuses ja vastuväidetes seisukohal, et kinnistute arvele võtmata jätmine näitab, et kaebaja ei käsitle kinnistute rentimist või soetamist enda ettevõtlusena (tl 65, 93). Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust maksuotsuses kirjeldatud kinnistute soetamise eesmärgi osas. 4 3-07-2560 Kehtiva seadusega ei ole vastuolus olukord, kus isik soetab endale kinnistud eesmärgiga tegelda kinnistul ettevõtlusega kui füüsilisest isikust ettevõtja. Samuti ei ole maksuhaldur asjas viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille tõttu on füüsiline isik kohustatud talle kuuluvatel kinnistutel ettevõtlusega tegelemiseks kajastama enda kui füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamises talle kui füüsilisele isikule kuuluvate kinnistutega teostatud tehinguid. Tulenevalt eeltoodust on arusaamatud maksuhalduri etteheited kaebajale selle kohta, et kaebajal oli kohustus võtta oma raamatupidamisarvestuses arvele tema poolt soetatud kinnistud (tl 18, 93). Lähtudes eeltoodust ei ole maksustamise seisukohalt olulised maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja järeldused kinnistute müügi asjaolude osas. Asjaolu, et kaebaja on deklaratsioonis märkinud ühe oma tegevusalana kinnisvaraga seotud tegevuse, ei kohusta isikut kinnisvaraga tegelema. Asjas kogutud tõenditest ei tulene, et kaebaja poolt PRIA-lt toetuse saamine ja PRIA ees võetud kohustuste täitmiseks kaebaja raamatupidamises kajastud teenused on soetatud eesmärgiga kõrvale hoida maksude tasumisest. Hinnates vaidlustatud maksuotsust, moodustab sellest mahukaima osa viitamine menetluses kogutud tõenditele seoses kinnistute võõrandamisega. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et koostatud maksuotsus ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused maksukohustuse määramisel. Kui maksuotsuse motiivid on ülesehitatud samade asjaolude korduvale hindamisele, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline osa tuvastatud asjaoludest toob endaga kaasa maksukohustuse. Kohtu hinnangul ei nähtu kaevatavast maksuotsusest põhimõtted, millest lähtudes sisustati otsuse aluseks olevas õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõisteid (iseseisev majandustegevus). Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 3 311,01 krooni (tl 11) ja tasunud osutatud õigusabi eest 12 926.90 krooni. Vastustaja hinnangul saab asjas olla põhjendatud üksnes riigilõivu hüvitamine, ülejäänud summas ei ole menetluskulud põhjendatud, sest kaebajal oli võimalik asja lahendada vaidemenetluses. Kuna maksumenetluses ei ole kehtestatud asjade lahendamiseks kohustuslikku kohtuvälist korda, on isiku õigus valida, millises menetluses ta vaidlust lahendada soovib. Samuti puudub alus väita, et asja kohtueelsel lahendamine välistab isikule õigusabi saamiseks kulutuste kandmise. Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse läbimata jätmine iseenesest menetluskulude vähendamise põhjuseks. Hinnates asja sisu, mahukust ja keerukust on kohtu hinnangul asjas kantud õigusabikulud vajalikud ning põhjendatud. Annika Vendik Kohtunik 5