Menetluskulu kindlaksmääramise osas on määrus vaidlustatav juhul, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni (
ASJAOLUD 01.07.2008.a, pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist, võttis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja hagimenetlusse Aktiva Finants OÜ hagi Toomas Heinsalu vastu võla ja viivise nõudes. 27.12.2007.a on Julianuse Inkasso Agentuur AS tasunud 250 krooni riigilõivu Toomas Heinsalu vastu esitatud nõudelt Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369. 08.10.2008.a esitas hageja volitatud esindaja kohtule avalduse hageja loobumise kohta hagist, palus hageja loobumine vastu võtta, tsiviilasja menetlus lõpetada ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, st 125 krooni. 28.10.2008.a teatas kostja esindaja, et kostja ei vaidle vastu hagist loobumise ja riigilõivu tagastamise taotlusele. Samas palus kostja esindaja
lg 4 alusel mõista hagejalt menetluse lõpetamise määrusega välja kostja menetluskulu, st 3717 krooni õigusabikulu. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (
lg 2).
lg 1 kohaselt on hageja õigustatud loobuma hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Tsiviilasi nr 2-07-58034 2. Kuna hageja loobus hagist Toomas Heinsalu vastu, on taotlus hagejale riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 125 krooni,
Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja poolt nimetatud Aktiva Finants OÜ kontole nr 332066230003 Sampo pangas. 3.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tsiviilasja materjalidest ega hageja loobumisavaldusest ei nähtu, et hageja oleks loobunud hagist seetõttu, et kostja tema nõude kohtumenetluses rahuldas. Kostja taotles oma menetluskulude (õigusabikulu), väljamõistmist hagejalt. Kostja sellekohane taotlus on põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja põhjendatud menetluskulu välja mõista. Advokaadibüroo Selberg & Ko 25.07.2008.a arve nr 0099 kohaselt on kostja kulu esindaja õigusabile 2124 krooni kostja vastuse koostamise eest ning 09.10.2008.a arve nr 0142 kohaselt 1593 krooni kostja seisukoha koostamise eest hageja vastusele. Kokku õigusabikulu 3717 krooni. Kuni 12.09.2008.a-ni reguleeris lepingulise esindaja kulude sissenõudmise ulatust Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005.a määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 lg 1 kohaselt oli tsiviilasja puhul hinnaga kuni 5000 krooni teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 2500 krooni. 25.07.2008.a arves nr 0099 märgitud 2124 krooni õigusabikulu on tekkinud eelnimetatud õigusakti kehtivuse ajal. Seega tuleb nimetatud kulu põhjendatuse hindamisel lähtuda eelmärgitud õigusnormist. Hinnates kostja esindaja poolt vastuse koostamiseks kulutatud aega ning vastuse õiguslikku kvaliteeti hindab kohus kostja õigusabikulu selles osas (2124 krooni) nii vajalikuks kui põhjendatuks. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a määruse nr 173 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas tsiviilasja hinna puhul kuni 10 000 krooni, lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 5000 krooni. 09.10.2008.a arves nr 0142 märgitud 1593 krooni kulu esindaja õigusabile kostja seisukoha koostamise eest, on tekkinud nimetatud õigusnormi kehtivuse ajal. Hinnates kostja esindaja poolt hageja vastuse suhtes kostja seisukoha koostamiseks kulutatud aega kogumis nimetatud seisukoha õigusliku kvaliteediga leiab kohus, et kostja kulu õigusabile on ka selles osas (1593 krooni) olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja vajaliku ja põhjendatud kulu õigusabile peab hageja hüvitama täies ulatuses, st summas 3717 krooni. Selgitada, et
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st õigusabikulu hüvitamiseni kostjale. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.