KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 2.oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2214 Haldusasi H.V.`i kaebus Juuru Vallavalitsuse 28.03.2002 korralduse nr 47 tühistamiseks RESOLUTSIOON
- Jätta H.V.`i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
- Lõpetada haldusasja nr 3-06-2214 menetlus (HKMS §12 lg 3).
- Saata määruse ärakiri H.V.`ile, Juuru Vallavalitsusele (epost: liia.riisalu@juuru.ee) ja H.-V. V.`le Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kättesaamisest, määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse ASJAOLUD
- 9.11.2006 esitas H.V. halduskohtule kaebuse ja 15.03.2007 kaebuse täienduse, milles taotles Juuru Vallavalitsuse 11.07.2006 korralduse nr 183 ja 28.03.2002 korralduse nr 47 tühistamist. Korralduse nr 47 alusel väljastati 4.04.2002 kasutusluba nr 3/2002 H.V.V. omanduses olevatele Juuru vallas, Jaluse külas, Kase talus asuvatele hoonetele (majandushoone ja kuur).
- Halduskohtu 10.09.2007 määrusega jäeti H.V.i taotlus Juuru Vallavalitsuse 28.03.2002 korraldusele nr 47 kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati selles osas asja menetlus.
- Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2007 määrusega jäeti halduskohtu 10.09.2007 määrus muutmata ja H.V.`i määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 9.05.2008 määrusega tühistati halduskohtu 10.09.2007 ning Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2007 määrused ning saadeti asi eelmenetluse jätkamiseks halduskohtule. Kuna kolleegium asus määruse p-s 12 ja 13 seisukohale, et H.V.`i poolt Juuru Vallavalitsusele 14.01.2005 esitatud avaldus kasutusloa nr 3/2002 tühistamiseks on vaadeldav vaidena, siis omab kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust eelkõige see, kas haldusorgan on vaide lahendanud või mitte, sest HKMS §9 lg 3 seab kaebetähtaja sõltuvusse just vaideotsuse teatavaks tegemisest. Samas märgib Riigikohus määruse p-s 14, et menetluse üldpõhimõtetest tuleneb siiski, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu ning pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul (nt kohustamiskaebusega) pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata. Riigikohus leidis, et kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas ja millal on Juuru Vallavalitsus kaebaja 14.01.2005 avalduse lahendanud ning kas pärast seda on kaebaja pöördunud kohtusse tähtaegselt.
- Halduskohtu 5.06.2008 kirjaga palus kohus kaebajat teavitada, kas ja millal pöördus ta Juuru Vallavalitsuse poole teada saamaks, miks ei ole tema 14.01.2005 avaldusele vastatud. Kaebaja märgib 16.06.2008 vastuses kohtunõudele, et Juuru Vallavalitsus ei ole senini vastanud tema 14.01.2005 avaldusele ja et kirjalikult ei ole ta vallavalitsuse poole vastuse saamiseks pöördunud.
- Juuru Vallavalitsus teatab kohtule 13.08.2008 kirjaga nr 5.1-1.3/440-13, et H.V.i poolt 14.01.2005 esitatud avaldust kasutusloa nr 3/2002 tühistamiseks ei ole rahuldatud, kuna vallavalitsuse seisukoht on, et sellega ei ole piiratud H.V.i õigusi maa tagastamise osas. Veel märgib vallavalitsus, et H.V. ei ole kuni käesoleva ajani ka ise tundnud huvi oma 14.01.2005 esitatud avalduse lahendamise vastu, vaid pöördus vastavasisulise avaldusega kohtu poole. KOHTU SEISUKOHT
- Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja sai Juuru Vallavalitsuse 28.03.2002 korraldusest nr 47, mille alusel vallavalitsus väljastas 4.04.2002 H.-V. V.`le Juuru vallas Jaluse külas Kase talus asuvatele ehitistele (majandushoone ja kuur) kasutusloa nr 3/2002, teada hiljemalt jaanuaris
- Nimelt esitas kaebaja 14.01.2005 Juuru Vallavalitsusele avalduse, milles palus tühistada 4.04.2002 väljastatud kasutusluba nr 3/
- Riigikohus märgib 9.05.2008 määruse p-s 12 ja 13 haldusasjas nr 3-3-1-22-08, et haldusorganil oleks tulnud käsitada H.V.i 14.01.2005 avaldust vaidena ning see lahendada ja et vaidemenetlus peab lõppema vaideotsusega. Käesolevas asjas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Juuru Vallavalitsus ei ole kaebaja 14.01.2005 avalduse (vaide) osas vaideotsust teinud.
- Riigikohus märgib ülalnimetatud määruse p-s 14, et menetluse üldpõhimõtetest tuleneb, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu ning pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul (nt kohustamiskaebusega) pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et vastustaja ei ole kaebaja 14.01.2005 avalduse (vaide) osas vaideotsust vormistanud, pidi kaebajal olema hiljemalt 15.11.2005 teada, et tema 15.01.2005 avaldust ei rahuldata. Nimelt nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Rapla maavanem on teostanud järelevalvet Juuru Vallavalitsuse 28.03.2002 korralduse nr 47 üle märkides Juuru Vallavalitsusele ja kaebajale 15.11.2005 saadetud kirjas nr 2.1-1/11, et „Antud järelevalve raames leian, et ehitise kasutusloa andmisega ei rikuta teise maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi, kuivõrd tagastatakse mõlemale subjektile maa võrdsetes osades tagastatava maa piires.“ (I kd, lk 9). Rapla maavanem ei teinud Juuru Vallavalitsusele ettekirjutust kasutusloa tühistamiseks. Maavanema järelevalve tulemust kajastavast kirjast pidi kaebaja üheselt järeldama, et Juuru Vallavalitsus tema avaldust ei rahulda. Sellist järeldust kinnitab ka kaebaja poolt 4.09.2006 Riigikontrollile saadetud avaldus, milles kaebaja tõdeb, et maavanema järelevalve ei vastanud tema ootustele (I kd, lk 11). Kohus leiab, et kuna novembris 2005 sai kaebajale teatavaks, et vaidlustatud kasutusluba ei riku tema õigusi, siis pidi kaebaja tulenevalt HKMS §9 lg 1 ja 2 esitama halduskohtule hiljemalt detsembris 2005 kas tühistamiskaebuse või siis kohustamiskaebuse taotledes selles Juuru Vallavalitsuse kohustamist vaadata kaebaja vaie läbi. HMS §84 lg 1 ja 2 tulenevalt lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest haldusorganile ja kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale. Kuna kaebajale tähtaja pikendamise teadet ei saadetud, siis oli kaebajal alus eeldada, et tema vaie lahendatakse hiljemalt jaanuari lõpuks
- Samas ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja oleks peale 14.01.2005 avalduse (vaide) esitamist pöördunud vastustaja poole välja selgitamaks, mis põhjusel ei ole tema avaldust lahendatud. Kaebuse vallavalitsuse 28.03.2002 korralduse nr 47 tühistamiseks esitas kaebaja halduskohtule alles 9.11.2006, mis on ilmselgelt esitatud tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes. Kuna kaebajale pidi juba novembris 2005 olema teada, et Juuru Vallavalitsus vaidlustatud kasutusluba ei tühista ja arvestades menetluse üldpõhimõtet, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu, siis viivitas kaebaja halduskohtusse pöördumisega alles 9.11.2006 ebamõistlikult kaua.
- Kaebaja taotleb Juuru Vallavalitsuse 28.02.2002 korraldusele nr 47 kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ennistamist asjaoluga, et ta lootis heauskselt, et selle tühistamine saab toimuma ilma kohtu abita. HKMS §12 lg 3 teise lause kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja mööda lastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebuses ühelegi objektiivsele asjaolule viidatud ei ole. Kaebaja pöördumine 14.01.2005 vastustaja poole on käsitletav vaidluse kohtuvälise lahendamise katsena. Samas ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend, et kaebajale anti lootust vaidlustatud kasutusloa tühistamiseks. Kuna kohtuvälist lahendust taotlev isik peab ka ise tegema temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike ja käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ei tundnud ise huvi 14.01.2005 esitatud avalduse lahendamise vastu ja pöördus halduskohtusse alles 9.11.2006, siis ei ole kaebaja poolt esitatud tähtaja ennistamise asjaolu käsitletav asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul (antud juhul jaanuarist 2005 kuni 9.11.2006) ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute (antud juhul H.-V.V.) õigused ja huvid. Eeltoodut arvestades tuleb kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja tulenevalt HKMS §12 lg 3 tuleb asja menetlus lõpetada. Marion Vakker Kohtunik