Obsah (6)
§ 31§ 30§ 11§ 3§ 93§ 23KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-29519 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2008, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allik
) § 23 lg-le
- Pankrotimenetluse kuludena arvestas kohus kogumis bürooruumide kasutamist vara-, äri- jt registrite ning kommertspankade teenuste kasutamist, tehniliste vahendite kasutamist (arvutite, printerite, faksi, telefonide, koopiamasina), postikulu, kantseleitarbeid, interneti kasutamist, transpordikulusid, sh sõiduauto bensiin, amortisatsioon, remont, hooldus, kindlustusi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- Võlausaldaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega muuta maakohtu otsuse põhjendusi võlausaldaja nõuet puudutavas osas ning muuta ajutisele haldurile määratud tasu ja kulutuste suurust, samuti esitada menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
- Maakohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
- Kohtuotsuses ei ole võlausaldaja nõuet puudutavaid tõendeid analüüsitud ega hinnatud ning kohtu poolt on jäänud välja selgitamata võlausaldaja nõude ja sellega ka võlgniku kohustuste suurus. Kohtuotsusest nähtuvalt on ainsana arvestatud võlgniku poolt esitatud paljasõnalist väidet, samas võlausaldaja poolt kohtule esitanud tõendid on jäetud analüüsimata ja hindamata. Jääb arusaamatuks, millised võlausaldaja tõendid on puudulikud ning miks ja millises ulatuses need võlausaldaja nõuet ei tõenda. Laenulepingu tõendamiseks ei olegi praktiliselt võimalik esitada muid tõendeid kui laenuleping ja tõendid raha ülekandmise kohta. Võlausaldaja nõude olemasolu kajastub ka ajutise halduri aruande lisaks olevas raamatupidamisdokumentatsioonis (sh majandusaasta aruandes) ja võlgniku pangakonto väljavõtetel. 9.
§ 31
eesmärgiks ega sisuks ei ole see, et juhul, kui kohus tuvastab võlgniku maksejõuetuse, võiks kohus jätta hindamata võlausaldaja nõude olemasolu. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlausaldajate nõuete suurus, U.S.Invest AS nõue aga moodustabki 2
(3)enamiku võlgniku võlgadest. Kuigi ajutise halduri töö võlgade kindlakstegemisel ja maksejõuetuse hindamisel oli puudulik ning ajutise halduri aruanne sisuliselt ei kajastagi nimetatut, olid kohtu käsutuses siiski konkreetsed ja piisavad tõendid selleks, et võlgade suurus välja selgitada ja kohtuotsuses ka märkida. 10. Ajutisele haldurile väidetavalt tehtud püüdliku 10 töötunni eest tasu ülemmäära rakendamine ei ole põhjendatud ning antud juhul ei ole selleks ka alust. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul vara puudub ning pankrotimenetlus tuleks lõpetada raugemisega. Ajutise halduri töö oli täiesti puudulik, ajutine haldur jättis välja selgitamata võlgniku kohustuste suuruse, tagasivõitmise võimalused ning ajutise halduri aruanne ei sisalda praktiliselt mitte midagi seaduses ettenähtust. Võlausaldaja tasus pankrotimenetluse kulude katteks
§ 30
kohase deposiidi summas 40 000 krooni, milline summa ei ole vastavalt
§ 11
ja § 30 mõeldud katma mitte ajutise halduri tasu ja kulutusi, vaid pankrotihalduri tasu ja kulutusi. Kui võlausaldaja ei oleks nimetatud deposiiti tasunud, siis oleks pankrotimenetlus kohtu poolt lõpetatud raugemisega. Vastavalt kuulub kohaldamisele justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 § 2 lg 8 ja lg 9 ning ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ei kuulu väljamõistmisele mitte rohkem kui 6700 krooni ning seda saaks välja mõista üksnes riigi vahenditest. Samuti ei ole põhjendatud ajutisele haldurile pankrotimenetluse kulude katteks 5000 krooni määramine, kuna ühtegi kuludokumenti kulude kandmise kohta ajutine haldur ei esitanud. 11.
§ 3
lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuses oleks tulnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitada ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Küll aga tuleb täiendada kohtuotsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
- Kohus ei selgitanud põhjendatult välja apellandi nõude suurust, kuna selles osas esines õiguslik vaidlus ja hageja pidanuks oma nõuet tõendama hagimenetluses. Kuna aga võlgniku pankrot kuulutati välja, tuleb võlausaldajal esitada oma nõue kaitsmiseks
§ 93lg 1 korras.
15. Vastavalt
§ 23
lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Maakohus on õigesti vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määrusele nr 71 välja mõistnud ajutise halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks selles osas. 16.
§ 3
lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel oleks maakohus pidanud otsuses määrama menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning märkima, et vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus kuulutas võlgniku pankroti välja, tulnuks menetluskulud jätta võlgniku kanda. 17. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, siis apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom 3
(3)