lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku teadaoleva vara väärtus ei ületa 18 261,68 krooni, millest raha kassas 1007,55 krooni, raha arvelduskontol 1198,13 krooni, nõue Mati Kokk vastu 5000 krooni, nõue Maksu- ja Tolliameti vastu 11 056 krooni (tegemist on käibemaksu ettemaksuga). Lisaks eeltoodule on äriühingu juhatuse liige avaldanud, et äriühingule kuuluvad ka Omuti jões kasutatud katseseadmed, mida on põhimõtteliselt võimalik realiseerida vanametallina. Arvestades aga nende seadmete asukohta võivad nende vedamisega seotud kulud oluliselt ületada vanametallina realiseerimisest saadava tulu. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 1 170 090 krooni: 1) laenude tagastamise kohustused vähemalt 1 170 065 krooni, laenu tagastamise kohustus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele; 2) maksuvõlad 25 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Esitatud raamatupidamisandmetest nähtuvalt oli OÜ F. omakapital muutunud negatiivseks (s.t äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi) juba hiljemalt 31.12.2006. Äriühing ei tegelenud kaupade/teenuste müügiga, mistõttu ei saanud äriühingu juhatus eeldada, et samal viisil äriühingu tegevuse jätkamisel suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) makseraskused ületada. Äriühingu juhatus on pöördunud äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks kohtu poole alles 2008 septembris. Seega on OÜ F. juhatuse liige suure tõenäosusega rikkunud Äriseadustiku §-s 180 lg 5¹ sätestatud kohustust. Nimetatud kohustuse rikkumine vastab ka karistusseadustiku §-s 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo (teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 380) tunnustele. Ajutisel halduril ei ole käesolevaks hetkeks andmeid, et äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks süüteo tunnustega tegu. Äriühingu tegevus on olnud seotud uudse seadme arendamise ja katsetamisega ning puuduvad andmed, et äriühingu rahalisi vahendeid oleks kasutatud muul otstarbel kui see nähtub esitatud dokumentidest. Äriühingu tegevus on peatunud pärast katseseadme valmisehitamist ja looduses katsetusi. Katsetulemustele tuginedes on seadmed hinnatud väheefektiivseteks ning äriühingu raamatupidamisarvestusest maha kantud. Pärast seadmete mahakandmist puuduvad äriühingul varad seadmete arendamiseks võetud laenu tagastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (Inga Savendi) on telefonivestluses ajutise halduriga kinnitanud, et EAS on OÜ F. arendustegevusest ja sellega kaasnenud tehnoloogilisest riskist olnud teadlik, projekti elluviimist on pidevalt jälgitud ning sellega seotud kulutusi põhjalikult kontrollitud, huvi projekti edasiseks rahastamiseks EAS-l puudub. Eeltoodut arvestades võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu – äriühingu põhitegevuseks olnud uudse hüdroenergia tootmise seadme arendusprojekti tehnoloogilise riski realiseerumist. Arvestades olemasolevaid OÜ F. raamatupidamise andmeid oleks äriühingu juhatuse liige pidanud märkama äriühingu negatiivset omakapitali ja varade puudumist kõikide kohustuste katteks juba seisuga 31.12.2006 koostatud majandusaasta aruandest. Vaatamata sellele ei ole äriühingu juhatuse liige esitanud viivitamatult kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Eelnimetatud toimingute 3 viivitamatu tegemata jätmisega on äriühingu juht aidanud kaasa sellele, et äriühingu võlad on kasvanud seoses võlgadele lisanduvate viivitusintressidega. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Pankrotimenetluses ei ole välistatud võimalus esitada äriühingu juhatuse liikme vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et isik ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Võlgniku reaalse vara väärtus on 13 000 krooni. Seoses OÜ F. pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Seega olemasolev OÜ F. vara ei kata kõiki kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Samuti ei ole kuidagi garanteeritud, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara suurendada. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et äriühingu juhataja on oma kohustusi süüliselt rikkunud, sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus ning juhataja on reaalselt suuteline tekitatud kahju hüvitama. Samuti peavad võlausaldajad olema nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid. Nähtuvalt ajutise halduri poolt tehtud järelepärimisest ei ole suurim võlausaldaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõus finantseerima OÜ F. pankrotimenetlust. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks aga pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (
Kohus leiab, et OÜ F. pankrotimenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ F. dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme J.J.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 14 116,30 krooni, millest ajutise halduri tasu 12 250 krooni mõista välja ajutise halduri Küllike Mitt’i kasuks ja hüvitis kulutuste katteks 1866,30 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Ajutine haldur on teinud tööd 25,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 300 – 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mitt’ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 12 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 1866,30 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel on OÜ F. juhatuse liige J.J. võtnud ajutise menetluse kulud OÜ-l F. rahaliste vahendite puuduolevas ulatuses enda kanda, mistõttu tulevad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista solidaarselt OÜ-lt F. ja J.J.. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.