Obsah (7)

§ 113§ 23§ 396§ 76§ 101§ 94§ 367

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-27309 Tsiviil

§ 113lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress+7%).

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2. AS-i Hansapank menetluskulud jätta J.H. u kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 03.10.2006 laenulepingu nr 06-180498-VL, mille alusel hageja andis kostjale väikelaenu summas 160 091.83 krooni intressiga 18% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 07.12.
3. Laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks määrati lepinguga iga kuu
4. kuupäev. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagama varaliste kohustuste täitmise tähtpäevadel vajamineva summa olemasolu oma arvelduskontol. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud ning on seega lepingut rikkunud. Hageja saatis kostjale 07.05.2008 teatise võlgnevuse kohta, hoiatades samas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 02.06.2008 on kokku 109 831.89 krooni, millest põhiosa võlgnevus moodustab 92 491.32 krooni, intressivõlgnevus 15 538.93 krooni, leppetrahv 1086.16 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised põhiosalt 714.82 krooni, ja viivised leppetrahvilt 0.66 krooni. 01.07.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus summas 109 831.89 krooni ning lisaks alates 03.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni viivised

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 26.09.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud laenulepinguga, 07.05.2008 võlateatisega, ja võlgnevuse arvestusega. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 23

lg 1 sätestab, et kohustused määratakse kindlaks lepingus või seaduses.

§ 396

lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 näeb ette, et võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning sama paragrahvi p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 94

lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 109 831.89 krooni ning lisaks alates 03.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni viivised

§ 113lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3