Ts.asja nr. 2-07-23427 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008.a. Pärnu kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-23427 Tsiviilasi T.K.’i hagi T.K.’i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T.K. Kostja: T.O.K.. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 150 lg.1 p.3, lg 3, § 423 lg.1 p.4 ja 13, 426, § 427, kohus määras: Jätta läbi vaatamata T.K.’i hagi T.K.’i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja T.K.’i kanda. Tagastada T.K.’ile tema poolt 20.06.2007.a maksekorraldusega (1000.-
- kr)ja 09.07.2007.a. maksekorraldusega (15 250.-
- kr)Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369 tasutud riigilõiv summas 16 250) kuusteist tuhat kakssada viiskümmend krooni, millest maha arvata asja läbivaatamiskuluna riigi poolt kantud tõlgitasu summas (3217.) kolm tuhat kakssada seitseteist krooni. Määrus saata peale jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud Määruse peale võib esitada 30 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ts.asja nr. 2-07-23427 Pärnu Maakohtu menetluses on T.K.’i poolt 20.06.2007.a esitatud hagiavaldus T.K.’i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Poolte abielu registreeriti Eestis xx xx xxxx .a. Tänaseks kogutud tõenditega on välja selgitatud, et T.K. on Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht tema enda kinnitusel, samuti rahvastikuregistri andmebaasi andmetel alates 30.07.2005.a on Soome Vabariik. T.O.K. on Soome Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on mõlema poole kinnitusel Soome. 18.07.2008.a on esitanud kostja T.O.K. Pärnu Maakohtusse vastuseks hagile soomekeelsed ärakirjad Helsingi Linnakohtu tsiviilasjas nr HP 07/12596 tehtud 18.02.2008.a kohtuotsusest nr 08/4999 abielu lahutamise kohta ja Helsingi Linnakohtu 02.07.1008.a otsuse nr 07/16989, millega jäeti rahuldamata T.K.’i nõue abielulahutuse hagi läbi vaatamata jätmiseks kohtualluvuse muutmise põhjusel. Nimetatud kohtuotsuste ning ühisvara jagamise kohtueelsete läbirääkimistega seotud kirjavahetuse ametlikud tõlked eesti keelde esitas kostja käesolevas asjas kohtule 03.10.2008.a. Seega on tänaseks nimetatud tõendite alusel teatavaks saanud, et T.K. esitas hagi Soome kohtusse 16.05.2007.a ja T.K. esitas hagi samas nõudes Eesti kohtusse 20.06.2007.a, st üle kuu aja hiljem. Järelikult on samade poolte vahel samas nõudes (abielu lahutamise nõudes) olnud asi menetluses juba varem Soomes, Helsinki Linnakohtus, kus asjas on tehtud juba 18.02.2008.a otsus ja poolte abielu on lahutatud. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg.1 p.4, kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel – seetõttu tuleb abielu lahutamise nõue jätta läbivaatamata. TsMS § 423 lg.1 p.13 kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja menetlema. Kohus leiab ka, et ei ole pädev kogu abieluasja menetlema alltoodud õiguslikel alustel. Nii Eesti Vabariik kui ka Soome Vabariik on Euroopa Liidu liikmesriigid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 70 lg. 4 tulenevalt kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29, jõustunud 01.05.2005.a), või muu EL Nõukogu määrusega. EL Nõukogu määruse nr. 2201/2003 artikkel 3 kohaselt on abielulahutusega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses,
- a)kelle territooriumil: - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht;
- b)kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Kuna mõlema poole alaline elukoht on kõikide Art 3 punkt
- a)määratluste järgi Soomes ning pooltest on Eesti Vabariigi kodanik vaid üks abikaasadest, siis ei ole Eesti kohus pädev antud asja menetlema. Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et abikaasad oleksid valinud abielu sõlmimise ajal või hiljem abikaasade varalistele õigustele kohalduva õiguse, hagimaterjalidest nähtuvalt on pooled kinnitanud, et neil puudub abieluvaraleping. Ts.asja nr. 2-07-23427 Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 58 lg 3 kohaselt, kui abikaasad ei ole kohalduvat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldavat õigust (s.o. käesoleva seaduse § 57). REÕS § 57 lg.1 lg.4 järgi määratakse üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht või millega abikaasad on kõige tugevamalt seotud. Seega kuulub ka ühisvara jagamise asjas kohaldamisele Soome õigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 4 ja 13 tulenevalt kohus jätab kogu hagi läbivaatamata. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Tulenevalt TsMS § 150 lg.1 p.3 ja lg. 3 tagastatakse hagilt tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kusjuures sel juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Hageja T.K. on tasunud asjas abielu lahutuse nõudes 20.06.2007.a maksekorraldusega riigilõivu 1000.- krooni ning ühisvara nõudelt 09.07.2007.a maksekorraldusega riigilõivu 15 250.- krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv enne seaduses ettenähtud maha arvamisi summas 16 250 .- krooni. Asja läbi vaatamise kulud hulka loetakse tõlkekulud – TsMS § 143 p.1. Kuna hageja ei tasunud vaatamata 15.11.2007.a kohtumäärusega temale pandud kohustusele kohtudokumentide kostja jaoks soome keelde tõlkimise kulusid, siis kanti tõlkekulud riigi eelarvest ning maksti tõlketeenust osutanud OÜ-le Lingo vastava arve esitamise järel 08.02.2008.a kohtumääruse alusel välja summas 3217.- krooni. Nimetatud asja läbi vaatamise kulu tuleb tagastatavast riigilõivust maha arvata, seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 13 033.- krooni (16 250 – 3217 = 13 033.- kr). Anu Tammeniit Kohtunik