Obsah (5)

§ 630§ 442§ 423§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-12521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2008. a Tartu, kirjalik mene

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4, 5, 19) Poolte vahel on

1. veebruaril
2. a sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 32606021/4, mis muuhulgas reguleerib elektrienergia ja võrguteenuse koguste perioodilist arvestust ja tasumist. Lepingu kohaselt ostja tasub kord kvartalis arve alusel, mille võrguettevõtja väljastab võrguettevõtja poolt fikseeritud näitude alusel. Hageja väitel rikub kostja lepingut tahtlikult ja ettekavatsetult, kui esitab hagejale arveid kokkulepitud perioodi asemel igakuiselt ja kohustab hagejat maksma tasu näiduvõtmise eest, kui kostja on lepingu järgi kohustatud ise näite võtma. Kostja surub monopolina peale oma tingimused ja reeglid, kuid neid ise ei täida. Kuigi hageja vaidlustas kostja tegevuse
3. jaanuaril
4. a, saadab kostja ikkagi arveid (arve nr 37071259) koos märkega, et näitude mitteteatamisel võib näidud võtta Eesti Energia ja sellega kaasnevad kulud kannab tarbija vastavalt hinnakirjale (138,78 krooni). Hageja süüdistab kostjat raha väljapressimises arvetega nr 27565179, 30153432, 30508212, 30973856, 31911068, 32394798, 32719897 ja 37071259 ning palub tuvastada võrgu- ja elektrilepingu nr 32606021/4 rikkumine kostja poolt elektrienergia ja võrguteenuse koguste perioodilise arvestuse ja tasumise osas. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 24-25) Kostja leiab, et kohus ei oleks pidanud hagiavaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lõike 2 punkti 1 alusel menetlusse võtma, kuivõrd hageja on esitanud hagi lisana kostja

1. märtsi
2. a kirja, kust nähtub, et ekslikult esitatud näiduvõtmise tasu annulleeriti koheselt, kui hageja vastavasisulise avalduse tegi. Kostja tunnistab, et hageja sattus kliendiprogrammi muudatuse tõttu klientide gruppi, kellel oli kohustus igakuiselt ise näitu teatada, mistõttu ilmus kostja arvetele standardtekst: „Näitude mitteteatamisel võib näidud võtta Eesti Energia, sellega kaasnevad kulud kannab tarbija vastavalt hinnakirjale“.
3. jaanuaril
4. a esitati kostjale arve näiduvõtmise eest, millele hageja esitas
5. jaanuaril
6. a pretensiooni, mistõttu tuligi eksitus välja. Enne näiduvõtmise eest arve esitamist ei olnud hageja esitanud ühtegi pretensiooni. Vaidlusalune arve annulleeriti
7. jaanuaril
8. a ning hageja ees vabandati tekkinud segaduse pärast. Hagejat see aga ei rahuldanud ja ta soovis valuraha maksmist summas 400 000 krooni, esitamata ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta sellises ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks, mis on hageja tegelik nõue, kui kohtusse esitatakse tuvastushagi, kuid poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja soovib kahjuhüvitist. Kuna kohus on asja juba menetlusse võtnud, siis tuleks hagi

§ 423lõike 2 punkti 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Kui kohus esitatud hagi menetleb, siis kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb hagile eeltoodud põhjustel vastu. Kostja kõrvaldas eksituse koheselt peale pretensiooni saamist, arvesti näite fikseerib vastavalt lepingule võrguettevõtja ning arvetele ei lisandu enam vaidlusalust teksti. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 42, 48-49) Peale lepingu sõlmimist

1. veebruaril
2. a soovis kostja juba kahe kuu möödudes sõlmida uut lepingut, saates hagejale lepingu nr 32606021/5 allkirjastamiseks. Seega ei sobinud vaidlusalune leping kostjale algusest peale. Kui hageja uut lepingut ei allkirjastanud, algas surve hagejale – helistamised uue lepingu sõlmimiseks, seejärel väljapressivate arvete saatmine ja siis ettemaksult näiduvõtmise tasu kinnipidamine. Hageja on seisukohal, et näiduvõtmise tasu tagastamisega on kostja oma viga tunnistanud, kuigi ise leiab
3. märtsi
4. a kirjas, et ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Hageja soovib selgust selles, kas lepingut on rikutud või mitte, et siis lepingu rikkumise korral esitada kostja vastu hagi valuraha saamiseks (mittevaraline nõue). Kostja püüab oma viga näidata tööõnnetuse või näpuveana, kuid nii see ei ole. Kostja poolt väljastatud arvetel ei olnud esialgselt teksti näiduvõtmisega kaasnevate kulude kohta. Vastav tekst tekkis arvetele alles siis, kui kostja soovis hagejale lisasurvet avaldada uue lepingu sõlmimiseks. Hagejalt pressiti raha välja rohkem kui pool aastat ja lõpuks tuldi tema rahakoti kallale. Sellist tegevust saab nimetada vaid tahtlikuks ja ettekavatsetuks lepingu rikkumiseks. Pärast tagasimakse tegemist väljapressimised ei lõppenud, mis nähtub
5. oktoobril
6. a esitatud arvelt nr
7. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on
8. veebruaril
9. a sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 32606021/4 (tl 7), mis on käesoleval ajal kehtiv ja mille alusel osutab võrguettevõtja (OÜ Jaotusvõrk) võrguteenust, müüja (Eesti Energia AS, kes on samaaegselt võrguettevõtja esindaja) müüb elektrienergiat ning ostja (T.T.) tasub võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest X talus (X küla X vald Tartumaa). Vaidlusaluse lepinguga on muuhulgas reguleeritud ka elektrienergia ja võrguteenuse koguste perioodiline arvestus ja tasumine. Lepingu kohaselt ostja (hageja) tasub kord kvartalis arve alusel, mille võrguettevõtja (kostja) väljastab võrguettevõtja poolt fikseeritud näitude alusel. Seega on pooled antud lepingupunktis leppinud kokku selles, kuidas toimub tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest maksmine ehk tasumise korras. 2 Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul on poolte kohustused määratud kindlaks lepinguga. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Kohustuse täitmisega seoses on peamine küsimus selles, kas kohustus on täidetud kohaselt. Selgitades välja, kas kohustus on nõuetekohaselt täidetud, selgub ühtlasi ka see, kas kohustust on rikutud või mitte. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kohtule esitatud arvetest (tl 8-13, 15) nähtub, et kostja on arve esitamisel võtnud lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku (kvartali) asemel perioodiks ühe kuu, märkides seejuures arvele, et arve on koostatud keskmise tarbimise alusel, sest Eesti Energiasse ei ole laekunud hageja elektriarvesti näidud. Muuhulgas on arvel hoiatus, et näitude mitteteatamisel võib näidud võtta Eesti Energia ja sellega kaasnevad kulud kannab tarbija vastavalt hinnakirjale. Lepingust tulenevalt saab kostja sellist käitumist lugeda kohustuse rikkumiseks, sest kostja enda kohustuseks on näitude fikseerimine kord kvartalis ja fikseeritud näitude alusel arve koostamine ning väljastamine hagejale maksmiseks. Arve nr 32719897 (tl 14) koostamisel on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et on võtnud tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste arvestusel perioodiks ühe kuu ning pidanud ettemaksult kinni näiduvõtmise tasu. Kostja esitatud arvest nr 33018971 nähtuvalt (tl 27) on kostja tunnistanud lepingu rikkumist näiduvõtmise tasu kinnipidamises ja tagastanud hagejale 138,80 krooni. Samal seisukohal on kostja olnud ka
10. jaanuari
11. a kirjas hagejale, kus märgib, et arvel nr 32719897 näidatud summa 138,80 krooni on arvestatud põhjendamatult. Kuigi kostja tagastas näiduvõtmise tasu, ei ole õige kostja väide kirjalikus vastuses hagile (tl 25), et arvesti näite fikseeritakse vastavalt lepingule võrguettevõtja poolt ning arvetele ei lisandu enam vaidlusalust teksti, sest
12. oktoobril
13. a on kostja koostanud arve (tl 15) keskmise tarbimise alusel põhjusel, et Eesti Energiasse ei ole laekunud hageja elektriarvesti näidud ja seda koos vaidlusaluse tekstiga, mille kohaselt võib näitude mitteteatamisel näidud võtta Eesti Energia ja millega kaasnevad kulud tuleb kanda tarbijal vastavalt hinnakirjale. Arvestuse perioodiks on võetud jällegi ühe-kuuline periood. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et ei ole tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste arvestamisel käitunud lepingus kokkulepitud viisil, kuna ei ole täitnud kohaselt lepinguga endale võetud kohustust fikseerida näite kord kvartalis ning koostada selle alusel arve hagejale maksmiseks. Hageja süüdistuse osas, et kostja on pressinud hagejalt arvetega nr 27565179, 30153432, 30508212, 30973856, 31911068, 32394798, 32719897 ja 37071259 raha välja, märgib kohus, et tegelikkuses on hageja sel perioodil elektrienergiat ja võrguteenust tarbinud, mistõttu oli hageja teenuse tarbimise eest kohustatud niikuinii maksma, kuid lepingust tulenevalt on hagejal maksmise kohustus neljal korral aastas. Hageja on esitanud kohtule nõude vaid lepingu rikkumise tuvastamiseks (tuvastushagi). Kohus on tuvastanud vaid objektiivse fakti, leides, et lepingu rikkumine on aset leidnud, jättes rikkumise tuvastamise tasandil kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Hageja on selgitanud, et kohustuse rikkumise tuvastamise huvi seisneb soovis kasutada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid. Kohus märgib, et rikkumise tuvastamine on vaid üks eeldus õiguskaitsevahendi kohaldamiseks, sest õiguskaitsevahendi rakendamiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed eeldused kui peab olema järgitud ka formaalseid tingimusi. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3