Obsah (4)

§ 367§ 162§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-58

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel hageja andis kostjale laenu. Hageja soovib 15.05.2007.a ja 11.10.2007.a antud laenude eest kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusummad, kokku 27 217 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi kuulub selles osas rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1; § 108; § ja § 396 lg 1. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustus tasuma viivist 30% tagastamata laenusummast aastas. Kohus leiab, et hagi tuleb viiviste osas rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel. Kuivõrd lepingus on kokku lepitud suurem viiviste määr kui seadusjärgne, kohaldab kohus lepingus kokkulepitut.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostja välja mõista hageja kasuks viivis 30% aastas põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele

§ 367

alusel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuludena nimetanud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 krooni ja õigusabikulu 9440 krooni. Kohus loeb tõendatuks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1750 krooni ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja

§ 162lg 1; § 138 lg 2 alusel.

Kohus loeb tulenevalt

§-st 122 lg 1; § 133 lg 1 tsiviilasja hinnaks 27 217 krooni. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on sellise hagihinna puhul maksimaalselt sissenõutava kulu suuruseks 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud ei ole ülemääraselt suured ning need tuleb kogu ulatuses kostjalt välja mõista

§ 162

lg 1; § 144 p 1 alusel.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Gerty Pau Kohtunik