) § 150 lg 2 p-st 1, § 168 lg-st 3, § 206 lg-st 2, § 428 lg 1 p-st 4, §-st 430 ja §-st 432. 08.10.2008.a. toimunud kohtu eelistungil tegi kohus (protokollilise) võtta vastu hageja ja kostja I v l sõlmitud kompromissleping, kinnitada see ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas menetlus kostja I suhtes. Samuti rahuldas kohus eelistungil kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks
Kohus teavitas istungile ilmunud kostjat II, et vastavad kirjalikult vormistatud määrused tehakse avalikult teatavaks 20.10.2008.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu ning kohus toimetab määrused menetlusosalistele kätte. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et hageja esindaja ja kostja I poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas kostja I suhtes menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud l ndi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust 2 2-08-13890 nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et hageja esindaja ja kostja I poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas kostja I suhtes lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Juhindudes
lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja I kannab hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulude näol. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.