← Eesti

2-07-39765/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-39765 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2008, Tallinn Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend T. K. hagi T. K. vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks ning T. K. vastuhagi T. K. vastu elatise saamiseks Harju Maakohtu 25.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. K. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX-XXXX XX, XXXXX XXXXXXX), esindaja Jüri Urb Kostja T. K. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX), esindaja adv. Mare Lust RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 25.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellant T. K. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik T. K. esitas 26.09.2007 kohtule hagi T. K. vastu abielu lahutamiseks ning 24.01.2008 hagiavalduse täienduse laste elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 01.06.1991. Abielu kestel sündisid lapsed M. K. xx.xx.xxxx ja M-L. K. ning M. K. XX.XX.XXXX. Hageja palus poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu. Hageja on poolte kooselust saadik kogu peret üleval pidanud. Ajavahemikul september 2007 kuni detsember 2007 on hageja ostnud perele majapidamistarbeid ja toiduaineid ligikaudu 10 000 krooni eest kuus. Detsembris 2007 ostis hageja lastele 4500 krooni ulatuses jõulukingitusi. Perioodil september 2007 kuni detsember 2007 on hageja maksnud kinni laste huviringid kokku summas 3600 krooni ning lisaks on hageja andnud igale lapsele taskuraha 100 krooni nädalas. Hageja on kandnud ka kõik vajalikud kommunaalkulud kokku 4000 krooni kuus ning lisaks suvila majapidamiskulutud ligikaudu 1000 krooni kuus. Peale üldiste kulutuste on hageja pidevalt kandnud kostja kasutuses oleva sõiduki kütte- ja hoolduskulud. T. K. oli seisukohal, et temal on paremad tingimused ja võimalused laste kasvatamiseks ning suurem sissetulek kui kostjal. Et säilitada lastele nende harjumuspärane elustandard, siis palus hageja määrata laste alaline elukoht hageja juurde ning kostjalt välja mõista hageja kasuks iga lapse ülalpidamiseks igakuine seadusjärgne elatis 2175 krooni. Kostja abielulahutusele vastu ei vaielnud. 07.12.2007 esitas T. K. kohtule vastuhagi T. K. vastu elatise saamiseks. T. K. leidis, et poja ülalpidamiseks kulub kuus kokku keskmiselt 8000 krooni. Igakuised kulutused pojale on söök koolis ja kodus 3000 krooni, riided, jalanõud ja spordivarustus 800 krooni, tennise treeningud 700 krooni, matemaatika tunnid 800 krooni, hügieenitarbed ja arstimid, vitamiinid kokku 300 krooni, vabaaja veetmine 500 krooni, taskuraha ja transport 600 krooni, suve- ja talvepuhkus 1000 krooni ja kommunaalkulud 300 krooni. Kummagi tütre ülalpidamiseks kulub kuus kokku 10 525 krooni, Igakuised kulutused kummalgi tütrel on söök kodus ja koolis kokku 3000 krooni, riided, jalanõud ja spordivarustus kokku 2000 krooni, tantsu treeningud 700 krooni, klaveritunnid 550 krooni, prantsuse keele tunnid 600 krooni, draamastuudio 175 krooni, hügieenitarbed ja arstimid, vitamiinid 400 krooni, vabaaja veetmine 700 krooni, taskuraha ja transport kokku 600 krooni, suve- ja talvepuhkus kokku 1000 krooni, kommunaalkulud 300 krooni ja treeningvarustus 500 krooni. T. K. oli seisukohal, et hageja varaline seisund tunduvalt parem. Lisaks on T. K. nimel kinnistud ja mitu äriühingut. Kostja bruto töötasu on 13 163 krooni. T. K. palus hagejalt välja mõista igakuine elatis poja ülalpidamiseks summas 5000 krooni tagasiulatuvalt alates septembrist 2007 kuni poja täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis kummagi tütre ülalpidamiseks summas 7000 krooni alates septembrist 2007 kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Hageja leiab, et vastuhagi on põhjendamatu, kuna kõik kulutused seoses perega kannab hageja. Kostja hinnangul kulub pojale keskmiselt kuus 4450 krooni ja kummagi tütre ülalpidamiseks 4775 krooni. Kostja arvates võiks iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni kuluda 5000 krooni kuus, millest 3000 krooni on nõus maksma kostja. Kostja palus elatis välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kostja on täitnud kogu aeg laste ülalpidamise kohustust. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 25.04.2008 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus lahutas poolte vahel 01.06.1991 sõlmitud abielu PKS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt poolte kokkuleppele määras kohus laste elukohaks T. K. elukoha ning seetõttu jättis T. K. hagi elatise saamiseks rahuldamata. Kostja on vastuhagis loetlenud laste ülalpidamiskulutused, mille kohaselt poeg Mardi ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 8000 krooni ja kummagi tütre ülalpidamiseks kulub kuus kokku 10 525 krooni, seega kulub laste ülalpidamiseks 18 525 krooni ja samas aga taotles ta hagejalt välja mõista laste ülalpidamiseks igakuine elatis kokku 19 000 krooni tagasiulatuvalt 2007 septembrist. Vastuhagi ainsaks põhjenduseks oli hageja parem varaline seis (hageja nimel olev poolte ühisvara) ja vastavad perekonnaseaduse sätted, millede alusel saab esitada elatise 2

(4)hagi, kui üks lapsevanem ei täida vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja ei ole täitnud või ei täida laste ülalpidamiskohustust või on keeldunud selle täitmisest. T. K. on esitanud oma palgatõendi ja 2007 tuludeklaratsiooni, millest nähtuvalt tema palk on keskmiselt 16 000 krooni kuus ja milline suurusjärk vastab tema tuludeklaratsiooni järgi saadavale tulule. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et T. K. kannab kõik elamu ja suvila kommunaalkulud ning on kogu aeg osa võtnud laste ülalpidamisest. Asjaolu, et poolte ühisvara on T. K. nimel, ei anna alust väita, et T. K. varanduslik seis on halvem kui T. K.l. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on 2008 aastal kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Võttes arvesse asjaolu, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, mõistis kohus T. K.lt T. K. kasuks alates 07.12.2007 igakuise elatise 3500 krooni poeg M. K. ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni ning 3500 krooni tütre M. K. ja 3500 krooni M-L. K. ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Lähtudes PKS §-st 70 jättis kohus rahuldamata T. K. taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2007, kuna ta ei ole tõendanud, et T. K. ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust ja mõistis elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt T. K. kasuks väljamõistetud elatise osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Apellant on seisukskohal, et otsus on üldsõnaline ja sellest ei nähtu, millised on laste vajadused ja kui palju kulub nende ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Samuti kas vanemad peavad lapsi pidama võrdselt ülal. Otsusest ei selgu, millest kohus juhindus, kui määras erinevate vajadustega lastele 3500 krooni. Kohus on järeldanud, et vastuhagi on sisuliselt põhjendamata, kuid vaatamata sellel rahuldas hagi osaliselt. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja apellatsioonkaebust õigeks ei pea ja leiab, et maakohtu otsus on õige vaid ühe erandiga. Kuivõrd kohtuotsusega on tuvastatud, et T. K. on täitnud laste ülalpidamise kohustust, on põhjendamatu elatise väljamõistmine 07.12.2007. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25.04.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on põhjendanud, miks ta leidis, et T. K. ei ole oma hagiavalduses põhjendanud piisavalt, et oleks usutav, et pooled kulutasid laste ülalpidamiseks 29000 krooni kuus. Selles osas ei ole otsus vastuoluline. Maakohus leidis õigesti, et kogu vara, millele viitab T. K. on poolte ühisvara. Põhjendatud ei ole ka kaebuses toodud väide nagu oleks T. K. varaline seis parem seetõttu, et talle kuulub osalus mitmes firmas. Ka see on poolte ühisvara hulka kuuluv, mida ka kohus otsuses rõhutas. Seega ei ole T. K. varalised võimalused oluliselt paremad kui T. K.l. Ka ei ole T. K. tõendanud, et nad kooselu ajal tavapäraselt kulutasid lastele kuus 29000,00 krooni. T. K. seda eitab. Seega pole põhjendatud kaebuses toodud väide, mille kohaselt laste elukvaliteet oluliselt langeb. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks elatis just otsuses märgitud suuruses on kindlaks määratud. 3
(4)Apellatsioonkaebuses on T. K. esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid kaevatavale kohtuotsusele. Kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid maakohus ebaõigesti hindas. Ebaõige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt on tõendamata T. K. poolt lastele ülapidamiskohustuse täitmine. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et T. K. on tasunud laste kulutused treeningutele ja huvialaringidele jms. Ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad apellandi T. K. kanda. R. Allikvere M. Preimer U. Reinola 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.