2-08-61162/5

2-08-61162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu Tsiviilasja number 2-08-61162 Tsiviilasi KÜ X 9 hagi S.K. vastu 13 424,60 krooni väljamõistmiseks Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja KÜ X 9 seaduslik esindaja juhatuse liige l.m. kostja S.K. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Välja mõista S.K. ’alt 13 424 (kolmteist tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni ja 60 (kuuskümmend) senti KÜ X 9 kasuks. Käesolev kohtuotsus kuulub TsMS § 468 lõike 1 punkti 1 alusel viivitamatult täitmisele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulud Menetluskulud jätta S.K. ’a kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-5) Hagiavalduse kohaselt teeb hageja töid elamu X 9 Tartus mõtteliste osade säilitamiseks ja korrashoidmiseks ning vahendab kommunaalteenuste osutamist antud elamu elanikele. Kostja on X 9-10 Tartus asuva eluruumi omanik. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja ei ole põhikirjast ja seadusest tulenevat kohustust täitnud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees. Mingeid vastuväiteid osutatud teenuste ja nende tasumiseks esitatud summade kohta ei ole kostja kunagi esitanud. Pärast
5. juunil
6. a üleantud kirjalikku hoiatust ei ole kostja oma võlga likvideerinud.
7. septembri
8. a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 13 424,60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 13 424,60 krooni hageja kasuks. KOSTJA VASTUS (tl 15) Kostja võtab hagi õigeks, nõustudes kirjaliku menetlusega. Tähtajaks (
9. augustiks
10. a) jäi võlg tasumata, kuna kostjale ei antud selleks ajaks lubatud raha. Vastuses leiab kostja, et hageja oleks võinud ise koostada ametliku maksegraafiku. Kostja oleks nõus maksegraafiku alusel maksma 1 000 krooni, millele lisanduvad jooksvad maksed. Kostja ei ole nõus kohtukulusid tasuma, kuna hageja ei teavitanud kostjat sellest, et tema vastu esitatakse hagi. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõige 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ X 9 põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtmissüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevustega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, samas leiab kohus, et kostja oma käitumisega on põhjustanud hagi esitamise. Asja materjalidest nähtub (tl 6), et kostja on
11. juunil
12. a andnud hagejale allkirja selle kohta, et maksab majandamis- ja kommunaalkulude eest tasumata jäänud summa
13. augustiks
14. a. Kui kostjale sai
15. augustil
16. a teatavaks, et tal ei ole võimalik oma lubadust korraga täita, oleks kostja saanud menetluskulude tekkimist vältida sellega, et oleks kohtuväliselt asunud vabatahtlikult ja ositi tekkinud võlgnevust likvideerima. Kohustuse rikkumise ja lubaduse mittetäitmise tõttu oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Nimetatud tõendilt nähtub ka vastavasisuline hoiatus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 2