Obsah (8)

§ 396§ 100§ 113§ 35§ 34§ 94§ 403§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasi AS ERA

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

1. SMS Laen OÜ ja G.K. vahel 27.01.
2. a sõlmitud lepingust nr 32084 (tl 10-18), lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist (tl 29) ja arvelduskonto väljavõttes (tl 26) nähtub, et kostja sai SMS Laen OÜ-lt 27.01.
3. a laenu summas 3 000.- krooni. Kostja kohustus tagastama laenu 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt 11.02.
4. a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja on omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu 06.12.
5. a hageja ning SMS Laen OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel. Kostja ei ole SMS Laen OÜ-lt laenu saamise, laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise ega nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu leob kohus tõendatuks, et G.K. sai SMS Laen OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel laenu 3 000.- krooni ning, et ta on jätnud laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustuse täitmata ja hageja on nõude loovutamise teel omandanud võlausaldaja õigused ja kohustused laenusuhtes. 3.

§ 100

tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. G.K. laenu kokkulepitud tähtajal ei tagastanud. Samuti ei maksnud ta intressi. Seega on kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. 4. Vastavalt

§-le § 101 lg 1 p 1 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eelnevast tuleneb, et hageja nõue laenuna võlgnetava raha tagastamiseks on õigustatud ja tuleb rahuldada.

1. TsMS §-s 438 lg 1 on sätestatud kohtu kohustus otsust tehes hinnata tõendeid, otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on selgitanud TsMS § 438 lg 1 tähendust 13.05.
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08: …/Nimetatud säte kohustab kohut muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevatele asjaoludega. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud 2 õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud./… 17.06.
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 on Riigikohtu Tsiviilkolleegium rõhutanud: …/ Kolleegium märgib, et juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud./…
4. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-240/98 Océano Grupo Editorial SA v Rocío Murciano Quintero tehtud lahendis, tõlgendades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi nr 93/13/EMÜ, 05.04.1993 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, asunud seisukohale, et Direktiivi artikli 6 eesmärki, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad, ei oleks võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Samasisulist seisukohta on Euroopa kohus väljendanud ka kohtuasjas C-473/00 Cofidis SA v Jean-Louis Fredout ja Tartu Ringkonnakohus 15.03.
5. a määruses tsiviilasjas nr 296/
7. Viidatud kohtulahenditele tuginedes leiab kohus, et TsMS § 438 lg 1 ja 436 lg 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi nr 93/13/EMÜ artiklis
8. sätestatud eesmärgiga. Seetõttu tuleb TsMS §-dest 438 lg 1 ja 436 lg 7 mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja nõude aluseks on tüüptingimus, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohtu seisukoht intressinõude osas
9. Kostjaga sõlmitud lepingu p 4.1.
10. (tl 11) järgi kohustus kostja maksma intressi 550.- krooni 3 000.- krooni laenamisel 15 päevaks. Hageja nõuab kostjalt 548 päeva eest arvestatud intressi tasumist, kokku summas 20 089,68 krooni. Samas on hageja ise kinnitanud, et kostjaga sõlmitud laenulepingu tähtaeg oli 15 päeva ja kostja oli kohustatud tagastama laenu hiljemalt 11.02.
11. a.
12. 28.01.
13. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 on Riigikohtu Tsiviilkolleegium selgitanud intressi maksmise kohustuse ajalise piiritlemise küsimust tsiviilkoodeksi alusel: …/Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest)./… Kohus leiab, et võlaõigusseaduse jõustumisega ei muutnud laenulepingu olemus ja viidatud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohaga tuleb arvestada ka võlaõigusseaduse regulatsioonile alluvate laenusuhtest tekkinud vaidluste lahendamisel. Pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist kaotas kostja laenu kasutamise aluse ning seeläbi kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi tasumist lepingu p 4.1.
14. a kokkulepitud ulatuses, s.o summas 550.- krooni. 550.- krooni ületavas osas tuleb intressinõue rahuldamata jätta. Kohtu seisukoht viivisenõude osas
15. Hageja nõuab kostjalt lepingu p
16. (tl 14) alusel viivist 0,5% tagastamata laenu summalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Vastavalt

§-le § 101 lg 1 p 6 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 3

1. 14.06.
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 on Riigikohtu Tsiviilkolleegium märkinud: …/Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium, et eelnimetatud põhimõtted kehtivad üldiselt ka leppetrahvi või viivise nõudmisel võlaõigusseaduse järgi ja nende suuruse vähendamisel

§ 113lg 8 või § 162 järgi.

Erinevalt tsiviilkoodeksi regulatsioonist ei ole viivis kehtiva õiguse järgi leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 (RT III 2004, 33, 350)). See peaks kinnitama viivisenõude kompensatsioonilist iseloomu, mida kohtul tuleb arvestada ka viivise vähendamisel põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt

§ 113

lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel./…

§ 35

lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja G.K. lepingu interneti vahendusel (tl 5). Lepingu p 3.3.

1. kohaselt laenusaaja tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel. Vastavalt lepingu p-dele 3.3.
2. ja 3.3.
3. väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli ning laenu saamiseks saadab laenusaaja laenuandjale mobiiltelefoni lühisõnumi, milles näitab lisaks paroolile ära laenu summa ja tähtaja. Kohus järeldab eelnevast, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi läbi ei räägitud. Laenu summa ja tähtaeg on kohtu arvates ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist on laenusaajal olnud võimalik mõjutada. Seetõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks. 12.

§-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. 13.

§-st 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Asjas ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames. Kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks

§ 34tähenduses.

14. Vastavalt

§-le 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlike Teadaannetes avaldatule on

§-s 94 lg 1 nimetatud intressimääraks kogu vaidlusalusel ajal olnud 4% aastas. Seega on viivise määraks poolte laenusuhtes 11% (4%+7% ) aastas. 15.

§ 403

lg 3 p 1 ja 2 järgi ei kohaldata tarbijakrediidi sätteid krediidilepingule mille netosumma on väiksem 200 eurole (ca 3 129.- krooni) vastavast summast või mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. Kuna kostja laenas 3 000.4 krooni ja pidi laenu tagastama 15 päeva jooksul, siis ei ole võlaõigusseaduses tarbijakrediiti reguleerivad sätted kostja laenusuhtele otse kohaldatavad.

1. Kohtu arvates on tarbijakrediidilepingutele kehtestatud viivise ülemmäär siiski oluline, kuna sellega võrreldes saab hinnata kas tarbijakrediidile sarnasele õigussuhtele kohaldatav tüüptingimustega kehtestatud viivise määr on lepingu poolt ebamõistlikult kahjustav või mitte. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5% päevas, s.o 182,5% aastas. Seega on kostjalt nõutav viivis ca 16,6 korda (182,5% / 11%) suurem kui tarbijakrediidijärgne viivis. Kohtu hinnangul näitab see, et kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seetõttu saab leping punktis
2. sisalduvat viivisekokkulepet pidada kostjat ebamõistlikult kahjustavaks. Tulenevalt

§-st 42 lg 1 on selline kokkulepe tühine. 17. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses, s.o 11% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 533 päeva eest. Seega on hagejal õigus saada kostjalt viivist kokku 481,89 krooni (3000 krooni * 11% * 533 päeva/365 päeva). Kohtu seisukoht leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamise kulude nõude osas 18.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt

§-st 158 lg 3 kohaldatakse võlaõigusseaduse

1. peatüki
2. jao sätteid ka juhul, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Kohtu arvates sisalduvad lepingu punktides 12.2.1., 12.2.
3. ja 12.2.
4. (tl 14) kokkulepped hüvitatava kahju suuruse osas, kuna nõude esitamise aluseks on võlausaldaja toiming võla sissenõudmiseks, mitte kohustuse rikkumine võlgniku poolt.
5. Hageja nõuab kostjalt lepingu punktis
6. nimetatud kohustuse rikkumise eest leppetrahvi summas 1 500.- krooni ning nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude hüvitamist lepingu punktide 12.2.1., 12.2.
7. ja 12.2.
8. alusel kokku 1 500.- krooni ulatuses, sealhulgas nõudekirja väljastamise eest 150.- krooni, korduva nõudekirja väljastamise eest 350.- krooni ja hagiavalduse esitamise eest 1 000.- krooni (tl 5).
9. Lepingu punkt
10. (tl 14) järgi on laenuandjal sellest tulenevalt õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 1 500.- krooni. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on rikkunud laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust. Kuna leppetrahvi nõude aluseks olev rikkumine on toimunud ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tõendaksid rikkumise vabandatavust, siis on hageja nõue 1 500.- krooni leppetrahvi saamiseks õigustatud.
11. Lepingu p 12.2.
12. alusel on võlausaldajal korduva nõudekirja väljastamisel õigus nõuda lisaks lepingu punktis 12.2.
13. sätestatule (150.- krooni) täiendavalt leppetrahvi summas 200.- krooni. Seega on leppetrahvinõue lepingu p 12.2.
14. ja p 12.2.
15. alusel õigustatud 350.krooni ulatuses. Hageja on lepingu p 12.2.
16. ja p 12.2.
17. alusel esitanud leppetrahvi nõude kokku summas 500.- krooni. Eelnevast tuleneb, et 350.- krooni ületavas osas on nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
18. Lepingu p 12.2.3 alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 1 000.- krooni hagiavalduse koostamise kulu hüvitamiseks. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt menetluskulu hüvitamist. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on menetlusosalise esindaja kulud kohtuvälised menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotuse määrab kohus asja menetlust lõpetava lahendiga. Kostja suhtes on lepingu tüüptingimusega kehtestatud menetluskulu kandmise kohustus sõltumata sellest, kas kohus teeb otsuse kostja kahjuks või mitte. Kohtu arvates kahjustab selline tüüptingimus kostjat ebamõistlikult, mis vastavalt

§-le 42 lg 1 tingib tüüptingimuse tühisuse. Lepingu tühise tingimuse tuginev nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 5

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS Era Liising Inkassoteenused hagi G.K. vastu tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3 000.krooni, intress laenu kasutamiseks kokku lepitud aja eest summas 550.- krooni, viivis võlaõigusseaduses sätestatud määras summas 481,89 krooni, leppetrahv lepingu punkti
2. alusel summas 1 500.- krooni, leppetrahv nõudekirja väljastamise eest vastavalt lepingu punktile 12.2.
3. summas 150.- krooni ja leppetrahv nõudekirja korduva väljastamise eest vastavalt lepingu punktile 12.2.
4. summas 200.- krooni, kokku 5 881,89 krooni.
5. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 2 000.- krooni. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS §-le 124 lg 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS 133 lg 2 alusel ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt kokku 34 084,68 krooni väljamõistmist, millest põhinõue moodustab 3 000.- krooni. Seetõttu tuleb hagihinna määramisel nõude summast maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa ulatuses. Seega on hagihinnaks 31 084,68 krooni.
6. TsMS § 163 lg 1 alusel ning arvestades, et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca 17,3%, peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta hageja kanda 4/5 menetluskuludest ja kostja kanda 1/5 menetluskuludest. Kohtunik 6