← Eesti

3-08-390/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-390 Haldusasi Ramon Ruotsi kaebus Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 09.01.2008 käskkirja nr 3.1-2/4 Pp tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 11.07.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Põhja-Eesti Päästekeskuse apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – Ramon Ruotsi, esindaja adv Alar Urm Vastustaja (apellant) – Põhja-Eesti Päästekeskus, esindaja Silvia Vospert
  2. oktoober 2008 RESOLUTSIOON Jätta Põhja-Eesti Päästekeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.07.2008 otsus muutmata. Mõista Põhja-Eesti Päästekeskuselt Ramon Ruotsi kasuks välja menetluskulud 10 549 krooni ja 20 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkirjaga nr 1-1/07/132 kehtestati kasutusel mitteolevate ehitiste kontrolli ja kaardistamise kord. Käskkirja kohaselt tuli teostada kuni 31.12.2007 komandode päästemeeskondadel kella 22-24 ajal kontrollsõite oma piirkonna kasutusel mitteolevate hoonete juurde, kontrollida seal kõrvaliste isikute viibimist ja selgitada neile seal viibimise ohtlikkust ning lahkumise vajadust. 07.12.2007 tutvustas Lilleküla keskkomando pealik Leho Lõiv 06.12.2007 käskkirja komando II valverühma rühmapealikule ja meeskonna vanematele. Kuna rühmapealik Ramon Ruotsi keeldus käskkirja 07.12.2007 täitmast, teavitas L. Lõiv probleemist päästetöödeteenistuse juhi 3-08-390 asetäitjat Raoul Raidnat, kes 11.12.2007 omakorda selgitas antud käskkirjast tulenevaid kohustusi ja tegevuse eesmärki rühmapealik R. Ruotsile, kes oli selles valvevahetuses meeskonna vanema ülesannetes. Ramon Ruotsi keeldus korraldust täitmast ja meeskonnaga välja sõitmast, väites oma kirjalikus seletuses, et 06.12.2007 käskkiri on vastuolus teiste seadusandlike aktidega ning sellel korraldusel ei ole õiguslikku alust. 09.01.2008 Põhja-Eesti päästekeskuse käskkirjaga nr 3.1-2/4 Pp määrati Põhja-Eesti Päästekeskuse Lilleküla keskkomando rühmapealik R. Ruotsile distsiplinaarkaristusena noomitus. Distsiplinaarsüütegu seisnes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteos. 09.01.2008 käskkirja kohaselt jättis R. Ruotsi täitmata ametiasutuse juhi käskkirja, päästetöödeteenistuse juhi asetäitja suulise korralduse ning vahetu ülemuse komando pealik L. Lõivu korraldused.
  4. R. Ruotsi esitas 26.02.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põhja-Eesti Päästekeskuse 09.01.2008 käskkirja nr 3.1-2/4 Pp tühistamist. Kaebaja seisukohad: Vastustaja sai väidetavast süüteost teada 07.12.2007, kui kaebaja keeldus korralduse täitmisest. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kaebuse esitajale oleks saanud väidetava süüteo eest karistuse määrata kuni 06.01.2008 kaasa arvatud. Distsiplinaarkaristus on määratud 09.01.
  5. Seega on vastustaja rikkunud distsiplinaarkaristuse määramise korda ja määranud karistuse väidetavast süüteost teadasaamisest rohkem kui kuu aja möödumisel. Kaebaja keeldus 06.12.2007 käskkirja täitmisest, sest see oli antud õigusliku aluseta ning tühine. Vastavalt ATS § 62 lg 2 on korralduse seaduslikkuses kahtlev teenistuja kohustatud koheselt teatama korraldusest ja oma kahtlustest korralduse andjale ja tema kõrgemalseisvale ülemusele. Seda kaebuse esitaja tegi. Korralduse kirjalikul kordamisel tuleb korraldus täita, välja arvatud ATS § 63 lg-s 1 loetletud juhtudel. ATS § 63 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et korraldust ei pea täitma, kui see nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust, kui see, mis on antud teenistujal. 11.12.2007 ei korranud vastustaja 07.12.2007 antud korraldust kirjalikult, vaid üksnes selgitas käskkirja suuliselt. See asjaolu on tõendatud ka vaidlustatud käskkirja tekstiga. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, mis täpselt on kaebaja väidetav süütegu. Kaebajal ei olnud 07.12.2007 antud korralduse täitmise kohustust, sest kaebaja teatas, et korraldus on ebaseaduslik ning korraldust kirjalikult ei korratud. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ebakorrektselt, kuna kaebajat ei teavitatud, et tema suhtes toimub distsiplinaarmenetlus. Kaebajal puudus võimalus esitada menetluses vastuväiteid kaebaja käitumise kvalifitseerimise ja määratava karistuse osas. Toimunud rikkumine on oluline, kuna vastuväite esitamisel oleks vastustajale saanud teatavaks ATS § 62 lg 2 regulatsioon.
  6. Põhja-Eesti Päästekeskus palus jätta R. Ruotsi kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad: Kaebuse väide distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja rikkumisest on väär ega vasta tegelikkusele. Päästekeskuse 06.12.2007 käskkirjaga nr 1-1/07/132 tehti komandode pealikele ülesandeks planeerida kasutusel mitteolevate ehitiste kontrollimist ja kaardistamist kuni
  7. detsembrini
  8. R. Ruotsi jättis käskkirjast tuleneva korralduse täitmata kuni 31.12.2007, mistõttu on tegemist jätkuva distsiplinaarsüüteoga. Tööandjal on õigus otsustada, kas 2

(6)3-08-390 kohaldab töötaja süülise käitumise puhul distsiplinaarkaristust või mitte. Põhja-Eesti Päästekeskuses ei määrata distsiplinaarkaristusi kergekäeliselt, vaid esmalt püütakse süüteo toimepannud isikule selgitada tema väärkäitumist ning kui see mõistmist ja tulemusi ei anna, kohaldatakse seadusest tulenevaid mõjutusvahendeid. R. Ruotsiga vesteldi ja selgitati korralduse täitmise kohustust veelkord 11.12.
  1. Kuna R. Ruotsi jätkuvalt – kuni 31.12.2007 – keeldus korraldust täitmast, otsustati tema distsiplinaarvastutusele võtmine. Seega ei ole 07.12.2007 mingi oluline ega määrav kuupäev distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja arvestamisel. R. Ruotsi distsiplinaarkorras karistamata jätmine riivanuks teravalt oma teenistuskohustusi korrektselt täitvate päästeteenistujate õiglustunnet. Päästekeskuse 09.01.2008 käskkiri nr 3.1-2/4 Pp on välja antud TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja on kooskõlas sama seaduse §-s 11 toodud distsiplinaarkaristuse vormistamise nõuetega. Kaebajale 06.12.2007 käskkirjaga antud korraldus oli seaduslik ja antud pädeva isiku poolt. Kaebaja ei pidanud vajalikuks seda käskkirja kohtus või teenistuslikku järelevalvet teostavas Päästeametis vaidlustada. Kasutusel mitteolevate ehitiste kontrollimine ja kaardistamine toimus Tallinna Linnavalitsuse ja Põhja Politseiprefektuuri teadmisel ning sageli ka linnaametnike ja politseinike osalemisel. Päästekeskuse ennetustegevuse tulemusena alustas Tallinna linn taoliste ohtlike ehitiste sundlammutamist. Päästemeeskondade tegevus kasutusel mitteolevate ehitiste kaardistamisel oli korrektne ega toonud kaasa ühtegi kaebust. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid päästekeskuse töötajate poolt kriminaalsete tegude toimepanemist või muul viisil vääritut käitumist või inimõiguste või kodu puutumatuse rikkumist ajavahemikul 05.12.2007 kuni 31.12.2007 tühjana seisvate hoonete kaardistamisel.
  2. Tallinna Halduskohtu 11.07.2008 otsusega rahuldati R. Ruotsi kaebus ning tühistati Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 09.01.2008 käskkiri nr 3.1-2/4 Pp. Kohtu põhjendused: R. Ruotsile ei antud ärakuulamisõigust, mis tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 40, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik esitada oma vastuväiteid tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kohta. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjali hulgas ei ole distsiplinaarmenetluse algatamise haldusakti, millega menetlusosalist teavitatakse tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest ning milles tehakse isikule ettepanek esitada omapoolsed selgitused distsiplinaarasja kohta, määrates selleks tähtaja. Samuti puudub distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, millest nähtuks distsiplinaarmenetluse käik ja menetluse käigus tuvastatud asjaolud ning kaalutlused distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsustamisel. Vastuolulised on seisukohad distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajahetke osas. Kaebaja pool on seisukohal, et keeldumine leidis aset 07.12.2007 ning samal päeval sai vastustaja teada väidetavast süüteost. Vastustaja esindaja väitel distsiplinaarvastutusele võtmise tähtaeg hakkas kulgema 11.12.2007 ning et tegu on jätkuva distsiplinaarsüüteoga (kuni 31.12.2007). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas seevastu distsiplinaarsüüteo jätkuvusest juttu ei ole. 20.12.2007 esildises on juttu 07.12.2007 keeldumisest ja 11.12.2007 toimunud selgitavast vestlusest, 02.01.2007 esildises aga on juttu vaid 11.12.2007 toimunud selgituste andmisest, jättes mainimata 07.12.2007 keeldumise, mis on toodud 20.12.2007 esildises. Seevastu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on viide 07.12.2007 keeldumisele olemas. Kõigis kolmes menetlusdokumendis on juttu 11.12.2007 toimunud vestlusest, mis järgnes 07.12.2007 keeldumisele ning oli sellest ajendatud. Kohus nõustus kaebuse esitajaga, et korralduse täitmise keeldumise kuupäevaks on 07.12.2007, lisades, et peale seda oleks pidanud vastustaja poolt järgnema kaebajale kirjaliku korralduse andmine, nagu näeb ette ATS § 62 lg
  3. 3
(6)3-08-390 Kaebuse esitaja suhtes on vastustaja poolt rikutud hea halduse põhimõtet ning kohtu poolt tuvastatud menetlusnormide rikkumised on niivõrd olulised, et võisid viia ebaõige otsustuseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Põhja-Eesti Päästekeskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11.07.2008 otsus. Vastustaja leiab, et kaevatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid, teinud ebaõigeid järeldusi, mis ei vasta kohtuistungi käigus kindlakstehtud asjaoludele. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Põhja-Eesti Päästekeskuses otsustati R. Ruotsile distsiplinaarkaristuse määramine 02.01.2008 päästetöödeteenistuse juhi asetäitja R. Raidna esildise ja sellele lisatud materjali alusel. Distsiplinaarmenetluse käskkirja väljaandmist ja kokkuvõtte koostamist ei peetud antud asja lahendamisel vajalikuks, kuna R. Raidna esildises olid R. Ruotsi süüteo asjaolud kajastatud. Kaebaja oli teadlik, et Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkirjas nr 11/07/132 pandud kohustuste täitmata jätmisele järgneb distsiplinaarkaristus. See on tõendatud R. Raidna esildisega 02.01.2008, milles R. Raidna kinnitas, et 11.12.2008 selgitas ta Lilleküla keskkomandos L. Lõivu juuresolekul R. Ruotsile, I. Remmelgale ja T. Kääparinile, et direktori 06.12.2007 käskkirja täitmisest keeldumise eest võidakse võtta distsiplinaarvastutusele. R. Raidna ja L. Lõiv kinnitasid seda vande all Tallinna Halduskohtu 12.06.2008 istungil. Tunnistajana üle kuulatud I. Remmelga mäletas, et 11.12.2007 Lilleküla keskkomandos vestlusel R. Raidnaga öeldi, et keeldumisele võib järgneda midagi. Tunnistajana üle kuulatud T. Kääparin ei mäletanud täpselt, kas keegi hoiatas karistamisega. Seega I. Remmelga möönmine, et käskkirjaga antud korralduse mittetäitmine ei jää päästekeskuse poolt tähelepanuta ning sellele reageeritakse ning T. Kääparini 11.12.2007 toimunud vestluse mittemäletamine ei kummuta R. Raidna ja L. Lõivu sõnaselgeid kinnitusi, et kaebajaga vesteldi korduvalt ja ta oli teadlik korralduse mittetäitmisele järgnevast distsiplinaarkaristusest. Asutuse käsutuses ei ole süüteo toimepannud isikute suhtes muid mõjutamisvahendeid peale distsiplinaarkaristuse määramise. Kohus jättis asjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid hindamata, mistõttu jõudis ekslikule järeldusele, et kaebaja ei olnud teadlik distsiplinaarmenetlusest. Kaebajal olid kõik võimalused oma arvamuse andmiseks nii suuliselt kui kirjalikult, mida ta ka kasutas. Päästekeskuses anti R. Ruotsile võimalus oma seisukohtade ja arvamuste avaldamiseks. Kaebajal oli võimalus vaidlustada Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkiri nr 1-1/07/132 halduskohtus või päästekeskuse kõrgemalseisvas asutuses – päästekeskuse tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet teostavas Päästeametis. Kaebaja päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkirja ei vaidlustanud. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et asjas on vastuolulised seisukohad distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajahetke osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 1 järgi on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkirjas määratud tähtaeg lõppes 31.12.2007 kell 24.
  2. Põhjendamatu on rääkida ajahetkest, kuna R. Ruotsi süütegu oli jätkuv ja kestis kuni 31.12.
  3. Kaebajal oli kohustus täita direktori 06.12.2007 käskkirjaga pandud kohustusi kuni 31.12.2007 kella 24.00ni olles teenistuses ja oma valvevahetuse ajal. 4
(6)3-08-390 Kohus on vääralt tõlgendanud ATS § 62 lg 2 sätestatud korralduse kirjaliku kordamise mõtet. Kaebaja oli kohustatud täitma päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkirjaga nr 1-1/07/132 antud kirjalikku korraldust. Komando pealik L. Lõiv ja päästeteenistuse juhi asetäitja R. Raidna ei andnud R. Ruotsile uusi korraldusi, vaid nende tegevus oli suunatud R.Ruotsi veenmisele ja mõjutamisele asuma direktori 06.12.2007 käskkirja täitma. Seetõttu ei olnud kaebajal mingit alust oodata kirjalikke korraldusi R. Raidnalt või L. Lõivult, kuna kumbki polnud andnud oma nimelt mingit iseseisvat suulist korraldust, mida oleks olnud võimalik kirjalikult korrata. Kohus asus ekslikult kaebaja positsioonile, et korralduse täitmisest keeldumise kuupäevaks oli 07.12.
  1. Kohtu sellisest seisukohast järeldub, et ülesande täitmise ajaks oli ainult 07.12.2007, mitte aga ajaperiood kuni 31.12.2007 nagu sätestas direktori käskkiri. Kui PõhjaEesti Päästekeskus oleks lugenud korralduse täitmisest keeldumiseks 07.12.2007, mitte aga ajaperioodi kuni 31.12.2007, siis päästekeskus oleks rikkunud hea halduse tavasid ning R. Ruotsi huve ja õigusi. R. Ruotsil oli õigus ja võimalus täita 06.12.2007 käskkirjast tulenevaid ülesandeid kuni 31.12.
  2. 09.01.2008 käskkiri nr 3.1-2/4 Pp on proportsionaalne ning vastab vorminõuetele ja on mõistetav. Asjaolu, et peale päästekeskuse direktori 06.12.2007 käskkirjas märgitud täitmise tähtaja möödumist, s.t peale 31.12.2007 ei nõutud R. Ruotsilt uut seletust, ei saa olla selliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis annaks alust kohtul käskkirja tühistamiseks. Uue seletuse võtmine antud asjas ei oleks sisuliselt midagi muutnud. Peale korralduse täitmiseks määratud tähtaja möödumist ei muutunud R. Ruotsi poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo asjaolud.
  3. R. Ruotsi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. R. Ruotsi jättis täitmata korralduse, mis on seadusevastane ja vastuolus heade tavade ning kommetega. Vastustaja on rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda. Ebaõige on väide, et rikkumine kestis kuni 31.12.
  4. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg hakkas kulgema 07.12.2007 ja lõppes 06.01.
  5. Isegi jätkuva süüteo puhul algas karistuse määramise tähtaeg 07.12.
  6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Enne hindamist, kas distsiplinaarmenetlus toimus nõuetekohaselt ning kas 09.01.2008 käskkiri on sisuliselt õiguspärane, tuleb analüüsida karistuse määramise tähtaegsuse küsimust. Kui karistus on määratud pärast TDVS § 6 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, on 09.01.2008 käskkiri õigusvastane ning puudub vajadus analüüsida muid apellatsioonkaebuse väiteid.
  8. Päevaks, millal kaebajale distsiplinaarkaristus määrati, tuleb lugeda 28.01.
  9. Nimelt sätestab TDVS § 12 lg 1, et distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kaebaja sai 09.01.2008 käskkirja kätte 28.01.2008, mil ta võttis vastu käskkirja sisaldava tähtkirja. Seega on karistus määratud tähtaegselt, kui isik, kellele kaebaja tööalaselt allub, sai kaebaja poolt väidetavalt toime pandud distsiplinaarsüüteost teada pärast 28.12.
  11. Vastustaja ei ole vormistanud dokumenti distsiplinaarmenetluse algatamise kohta, mistõttu on kohtul raske hinnata, mis ajahetkest distsiplinaarmenetlus algas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et 06.12.2007 käskkirja mittetäitmise näol oli tegemist jätkuva rikkumisega ning põhimõtteliselt oleks kaebajal olnud võimalik täitma asuda kuni 31.12.
  12. Samas ei tähenda see automaatselt, et TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud ühekuuline karistuse määramise tähtaeg hakkas kulgema 01.01.
  13. Nimelt on ringkonnakohus 5
(6)3-08-390 seisukohal, et kui vastustaja alustas jätkuva rikkumise korral distsiplinaarmenetlust varem, siis hakkas eelnimetatud tähtaeg kulgema menetluse alustamisest. Pärast 31.12.2007 on distsiplinaarmenetlusega seoses koostatud üksnes 02.01.2008 R. Raidna esildis distsiplinaarkaristuse määramiseks. Esildise kohaselt on kaebaja õigusvastaseks tegevuseks peetud seda, et ta pärast 11.12.2007 täiendavate selgituste andmist jätkuvalt keeldus 06.12.2007 käskkirjast tulenevaid korraldusi täitmast. Ka halduskohtus tunnistajana antud ütlustes kinnitas L. Lõiv, kes on Lilleküla keskkomando pealik, et kui ka kaebaja oleks läinud patrullima, oleks ta ikkagi saanud karistada eelnevatel päevadel käsu mitte täitmise eest. Seetõttu tegigi ta esildise kaebaja käitumise kohta juba 20.
  1. Eelnimetatud esildises palus ta kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline alljärgnev kronoloogia; 1) 11.12.2007 selgitati kaebuse esitajale 06.12.2007 käskkirja täitmise kohustuslikkust ning hoiatati kaebajat distsiplinaarvastutuse eest; 2) 19.12.2007 võeti kaebajalt seletuskiri; 3) 20.12.2007 tegi L. Lõiv esildise kaebajale distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta; 4) 02.01.2008 tegi R. Raidna eelnimetatud L. Lõivu esildisele ning R. Ruotsi seletuskirjale viidates omapoolse esildise Põhja-Eesti Päästekeskuse direktorile R. Ruotsi karistamiseks noomitusega; 5) 09.01.2008 anti käskkiri kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda kaebajalt seletuskirja võtmist 19.12.
  2. Seega pidi kaebajale distsiplinaarkaristuse määrama hiljemalt 19.01.
  3. Arvestades, et seda tehti 28.01.2008, on käskkiri antud TDVS § 6 lg 1 rikkumisega ning käskkirja tühistamine halduskohtu poolt on toimunud seaduslikult. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  4. Ringkonnakohus märgib veel, et kuigi 06.12.2007 käskkirja oli võimalik täita kuni 31.12.2007, lõpetas Lilleküla keskkomando talle kontrollimiseks antud aadresside kaardistamise 18.12.
  5. See on tõendatud toimikus oleva maha jäetud hoonete tabeliga (tl 114-116). Nimetatud asjaolust oli teadlik ka kaebaja vahetu ülemus ning see tingis tõenäoliselt kaebajalt seletuskirja võtmise just 19.12.
  6. Eeltoodu kinnitab täiendavalt ringkonnakohtu seisukohta, et distsiplinaarmenetlust kaebaja suhtes alustati 19.12.
  8. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Kaebaja on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 10 549,20 krooni. Kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud ning tuleb välja mõista. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.