← Eesti

3-06-1229/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1229 Haldusasi Piibeleht Varahaldus OÜ kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamise nõudes haldusakti väljaandmiseks, millega muudetakse Tallinna Kesklinna vanema
  2. veebruari
  3. a korralduse nr 161 p 1 ja kinnitatakse Pärnu mnt 8/Väike-Karja tn 9 asuvate mitteeluruumide erastamise müügihinnaks 8 000 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. augusti
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Piibeleht Varahaldus OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. oktoober 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Piibeleht Varahaldus OÜ Vastustaja – Tallinna Kesklinna Valitsus RESOLUTSIOON
  7. Jätta apellatsioonkaebus Tallinna Linnavalitsuse
  8. mai
  9. a korralduse nr 1134-k tühistamise taotluse osas läbi vaatamata.
  10. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu
  11. augusti
  12. a otsus jätta muutmata.
  13. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  14. novembril
  15. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tallinna Kesklinna Valitsus kuulutas
  17. detsembril 2005 ajalehes „Postimees“ välja Tallinnas, Pärnu mnt 8/Väike-Karja tn 9 asuvate kontoriruumide erastamise enampakkumise alghinnaga 3 300 000 kr. Kuulutuse kohaselt tuli enampakkumisel osalemiseks komisjonile esitada vormikohane avaldus, enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumist tõendavad dokumendid, juriidilistel isikutel registreerimistunnistus ja põhikirja koopia, füüsilistel isikutel koopia isikut tõendavast dokumendist ning füüsiliste ja juriidiliste isikute volitatud esindajatel vastavasisuline volikiri. Avalduse esitamise tähtpäevaks oli märgitud
  18. veebruar
  19. Enam- 3-06-1229 pakkumise toimumise ajaks oli määratud
  20. veebruar
  21. Enampakkumisel tegi kõrgeima pakkumise Piibeleht Varahalduse OÜ hinnaga 8 100 000 kr. Paremuselt teine oli Ius Dicere OÜ pakkumine hinnaga 8 000 000 kr. Tallinna Kesklinna vanema
  22. veebruari
  23. a korraldusega nr 161 kinnitati Pärnu mnt 8/Väike-Karja tn 9 asuvate mitteeluruumide enampakkumise tulemused, mille kohaselt ostumüügilepingu sõlmimise õiguse hinnaga 8 100 000 kr omandas Piibeleht Varahaldus OÜ. Piibeleht Varahaldus OÜ esitas Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles palus kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust välja andma haldusakt, millega muudetakse Tallinna Kesklinna Vanema
  24. veebruari
  25. a korralduse nr 161 p 1 ja kinnitatakse Pärnu mnt 8/Väike-Karja tn 9 asuvate mitteeluruumide erastamise müügihinnaks 8 000 000 kr. Tallinna Linnavalitsuse
  26. mai
  27. a korraldusega nr 1134-k jäeti vaie rahuldamata.
  28. Piibeleht Varahaldus OÜ esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse (vt käesoleva otsuse p 7) kohustamiseks muuta Tallinna Kesklinna vanema
  29. veebruari
  30. a korralduse nr 161 p 1 ja kinnitada vaidlusaluse mitteeluruumi müügihinnaks 8 000 000 kr. Ühtlasi palus kaebaja tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  31. mai
  32. a korralduse nr 1134-k. Kaebuse kohaselt esitas Ius Dicere OÜ avalduse enampakkumisel osalemiseks
  33. veebruaril
  34. Maksedokumentide koopiad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta esitati
  35. veebruaril
  36. Seega rikkus nimetatud osaühing enampakkumisest osavõtu tingimusi ega oleks tohtinud pakkumisest osa võtta. Kui äriühingul ei oleks lubatud enampakkumisest osa võtta, oleks erastamise müügihinnaks jäänud 8 000 000 kr.
  37. juunil 2006 esitas kaebaja halduskohtule avalduse, milles kinnitas, et vaidluse esemeks ei ole Tallinna Linnavalitsuse
  38. mai
  39. a korraldus nr 1134-k.
  40. Tallinna Halduskohtu
  41. augusti
  42. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: a) Ius Dicere OÜ avaldus enampakkumisel osalemiseks laekus kohustatud subjektile tähtaegselt ehk
  43. veebruaril
  44. Ülejäänud nõutud dokumendid esitas osaühing päev hiljem, s.o
  45. veebruaril 2006, kuid päev enne enampakkumise toimumist. Kuna enampakkumise kuulutus ei kohustanud kõiki kuulutuses märgitud dokumente esitama
  46. veebruariks 2006 – selgesõnaline ja üheseltmõistetav kohustus oli väljendatud üksnes avalduse esitamise kuupäeva kohta – ei saa Ius Dicere OÜ käitumist ülejäänud dokumentide esitamisel lugeda õigusvastaseks. Kuulutuses nõutud dokumentide esitamise eesmärk on selgitada enne enampakkumist välja, kas enampakkumisest osavõtjad vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Vabariigi Valitsuse
  47. juuni
  48. a määrusega nr 175 kinnitatud „Mitteeluruumide erastamise korra“ p 12 alap 1 kohaselt on oluline, et korraldajal oleks need küsimused selged enne enampakkumise algust. Kuidas täpselt ja mis ajal seda korraldatakse, on sisemise töökorralduse küsimus. Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole käitunud ühegi õigusnormi vastaselt, kohustades pakkujaid esitama avaldused üheks kuupäevaks ja aktsepteerides ka hiljem esitatud lisadokumente. Haldusorgani mõnevõrra ebaotstarbekas käitumine ei muuda tema toimingut õigusvastaseks. Enampakkumisel osalejaid ei ole koheldud ebavõrdselt viisil, mis seaks kahtluse alla enampakkumise läbiviimise seaduslikkuse. Teadaolevalt ei ole linnaosavalitsus keeldunud kelleltki dokumentide vastuvõtmisest pärast
  49. veebruari
  50. Kaebaja ei vaidlustanud enampakkumise läbiviimist tähtaegselt (mitteeluruumide erastamise korra punkt 16). b) Isegi juhul, kui kaebaja väited oleks põhjendatud ja linnaosavalitsus oleks rikkunud enampakkumise läbiviimise korda, ei saaks kohustamiskaebust rahuldada. Vastavalt mitteeluruumide erastamise korra p 18 alap-le 1 ja p 20 alap-le 3 tuleks enampakkumine sellisel juhul kuulutada nurjunuks ning korraldada uus enampakkumine. 2

(5)3-06-1229 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Piibeleht Varahaldus OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada kaebus, tühistada Tallinna Linnavalitsuse 31. mai 2006. a korraldus nr 1134-k ning kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust (vt käesoleva otsuse p 7) andma välja haldusakt, millega muudetakse Tallinna Kesklinna Vanema 16. augusti 2006. a korralduse nr 161 p 1 ja kinnitatakse Pärnu mnt 8/Väike-Karja tn 9 asuvate mitteeluruumide erastamise müügihinnaks 8 000 000 kr. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
  1. a)Ius Dicere OÜ esitas 7. veebruaril 2006 avalduse enampakkumisel osalemiseks. Äriregistri väljatrükk tehti 7. veebruaril 2006 kell 17.07. Maksedokumentide koopiad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta esitati 8. veebruaril 2006. Sellise tegutsemisega rikkus osaühing kuulutuse tingimusi ja mitteeluruumide erastamise korra p 9 ega oleks tohtinud enampakkumisest osa võtta. Menetlusnõuete eiramisega kahjustati kaebaja õigusi, kuna parim pakutud hind olnuks 8 000 000 kr. Menetlusnõuete rikkumine mõjutas asja otsustamist. Otsuse tagajärjed on kaebajale ebasoodsad. Võrdsete õiguste seisukohalt on menetlusnõuded fundamentaalsed.
  2. b)Kuulutuses oli märgitud küll avalduse esitamise viimane kuupäev, kuid selle all mõeldi kõigi dokumentide esitamise tähtaega. Vastasel korral ei ole erastamise korraldajal võimalik kindlaks määrata avalduse esitaja õigust osaleda enampakkumisel. Dokumentide esitamise tähtaja eesmärk peab tagama osalejate õiguste kaitse – need isikud, kes esitasid dokumendid õigel tähtajal, pääsevad enampakkumisele. Dokumentide korraga esitamise eesmärk on seada kõik pakkujad võrdsele positsioonile. Aktsepteerides ka hiljem esitatud lisadokumente, käitus erastamise korraldaja ebaausalt teiste pakkujate suhtes. 5. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja, et ei enampakkumise kuulutus ega kehtivad õigusaktid ei näe ette kõikide dokumentide esitamist üheaegselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Apellatsioonkaebuses palutakse muuhulgas tühistada käesolevas asjas tehtud vaideotsus, s.o Tallinna Linnavalitsuse 31. mai 2006. a korraldus nr 1134-k, ehkki kaebaja esitas 30. juunil 2006 vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele halduskohtule avalduse, milles ta kinnitab, et linnavalitsuse korraldus ei ole vaidluse esemeks. Sellest avaldusest tulenevalt ei ole kaebaja esitanud halduskohtule taotlust linnavalitsuse korralduse tühistamiseks. Halduskohus ei ole seda taotlust menetlusse võtnud ega selle suhtes lahendit teinud. Seega väljub apellatsioonkaebus halduskohtule esitatud kaebuse piiridest. Ringkonnakohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 1 kohaselt halduskohtu lahendite seaduslikkuse kontrollimine. Halduskohtule esitamata taotluse osas tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 31 lg 1 alusel läbivaatamatult tagastada osas, mis puudutab linnavalitsuse 31. mai 2006. a korraldust. 7. Ringkonnakohus peab järgnevalt vajalikuks täpsustada, kes on käesolevas asjas vastustaja. Esialgses kaebuses ja selle täiendustes on kaebaja vastustajana märkinud Tallinna Linnavalitsuse. Halduskohus on enamikes käesolevas asjas tehtud lahendites, sh apelleeritavas otsuses märkinud, et kaebaja nõuab haldusakti andmist Tallinna Kesklinna Valitsuselt ja kvalifitseerinud vastustajaks Tallinna Kesklinna Valitsuse. Vastustajana on protsessis algusest peale osalenud Tallinna Kesklinna Valitsus. 3
(5)3-06-1229 Vastavalt HKMS § 14 lg 2 p-le 2 on vastustajaks asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale on kaebus esitatud. Seega tuleneb vastustaja määratlus seadusest ning vastustaja kindlakstegemisel ei ole määrav see, keda näitab kaebaja vastustajana ära oma avaldustes. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti teinud vastustajana kindlaks linnaosavalitsuse, sest vaidlustatud on linnaosavalitsuse tegevust. Kaebaja esindaja palus ringkonnakohtu
  1. oktoobri
  2. a istungil vastustaja määratlust täpsustada. Ringkonnakohus selgitas istungil, et ta loeb vastustajaks linnaosavalitsuse. Kaebaja sellele määratlusele vastu ei vaielnud. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus HKMS § 19 lg 7 teise lause alusel kohustamisnõude esitatuks linnaosavalitsuse vastu. II
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse peamiste seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Kaebajal puudub õigus nõuda haldusakti andmist müügihinna vähendamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebaja kohustamisnõue tugineb väitele, et enampakkumine viidi läbi õigusvastaselt, sest enampakkumisele lubati isik, kes ei oleks tohtinud sellel osaleda. Ainuüksi enampakkumise õigusvastasusest ei tulene ühegi õigusnormi kohaselt enampakkumise läbiviija kohustust alandada enampakkumisel müüdud asja hinda. Kaebaja ei ole teinud pakkumist hinnaga 8 000 000 (tl 10-11). Vastustaja ei saa tunnistada teise isiku pakkumist kaebaja pakkumiseks. Halduskohus leidis õigesti, et enampakkumise korra rikkumine võib anda üksnes alust kogu
  5. veebruari
  6. a korralduse tühistamiseks. Kaebaja selgitas ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a istungil veelkord selgesõnaliselt, et ta ei ole esitanud tühistamiskaebust.
  9. Ka ei riivanud enampakkumismenetluse toimingud kaebaja õigusi, sh õigust enampakkumisel osaleda, ettevõtlusvabadust ega õigust võrdsele kohtlemisele. Ainuüksi asjaolust, et teise isiku mitteosalemise korral oleks müügihind kujunenud väiksemaks, ei tulene kaebaja õiguste riivet. Õiguse riivamiseks peab vaidlustatav haldusakt või toiming riivama isiku õigusnormidega kaitstud huve. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjustanud täiendavate dokumentide esitamine Ius Dicere OÜ poolt
  10. veebruaril
  11. veebruari asemel kuidagi kaebaja huve. Kaebaja ei oleks enampakkumisel kuidagi olnud soodsamas situatsioonis, kui Ius Dicere OÜ oleks kõik dokumendid esitanud juba
  12. veebruaril. Kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väited, et dokumentide hilisema esitamise võimalus võib eksitada teisi enampakkumisel osalejaid, kui dokumente enne enampakkumist ei esitata, ei ole asjakohane, sest käesoleval juhul esitas Ius Dicere OÜ kõik nõutavad dokumendid juba päev enne enampakkumise algust. Seega ei saanud kaebaja Ius Dicere OÜ osalemisega seoses teha mingeid tagantjärele ekslikuks osutunud järeldusi. Kuna kuulutuse tekst kehtis ühetaoliselt kõigi isikute suhtes, ei ole kaebajat koheldud ebasoodsamalt võrreldes Ius Dicere OÜ-ga.
  13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et Ius Dicere OÜ lubamine enampakkumisele oli õiguspärane. Kaebaja leiab, et Ius Dicere OÜ-d ei oleks tohtinud lubada enampakkumisele, sest ta esitas dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta pärast selleks ettenähtud tähtaja lõppemist. Osavõtutasu maksmist tõendava dokumendi hilinenud esitamisele ei saa kaebaja tugineda, sest mitteeluruumide erastamise korra p 9 alap 2 oli selle kohustuse osas põhiseadusevastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  14. veebruari
  15. a otsus asjas nr 3-4-1-16-06). Ringkonnakohus jätab mitteeluruumi- 4
(5)3-06-1229 de erastamise korra p 9 alap 2 enampakkumise tasu maksmist tõendava dokumendi esitamise kohustuse osas seetõttu käesolevas asjas kohaldamata.
  1. Tagatisraha maksmist tõendava dokumendi esitamise kohustuse osas märgib ringkonnakohus järgmist. Vastustaja ei olnud käesoleval juhul määranud tähtaega muude dokumentide esitamiseks lisaks avalduse esitamise tähtajale. Seega ei saanud Ius Dicere OÜ nimetatud tähtaega rikkuda ja tema enampakkumiselt kõrvaldamine oleks olnud õigusvastane. Asjaolu, et kaebaja tõlgendas kuulutust teisiti, ei anna alust tõlgendada enampakkumise kuulutust Ius Dicere OÜ kahjuks. Kuna Ius Dicere OÜ kaasamine ei olnud menetlusviga, ei ole asjasse puutuv arutlus selle üle, kas see mõjutas enampakkumise lõpetanud haldusakti sisu. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vastustaja rikkus tagatisraha maksmist tõendava dokumendi esitamise tähtaja määramata jätmisega tõepoolest mitteeluruumide erastamise korra p 7 lg 2 alap 4, kuid kuna käesoleva otsuse p-s 10 toodud põhjustel ei rikutud sellega kaebaja õigusi, ei saa kaebaja sellele tugineda. Ka ei tulene mitteeluruumide erastamise korrast nõuet, et muude dokumentide esitamise tähtaeg peab tingimata kattuma avalduse esitamise tähtajaga. Kord nõuab üksnes kõigi dokumentide esitamise tähtaja selgesõnalist kindlaksmääramist.
  2. Dokumendi esitamise tähtaja määramata jätmine on menetlusviga, mis haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei anna alust vaidlustada menetluse tulemusena antud haldusakti, kui see ei mõjutanud haldusakti sisu. Ringkonnakohus peab kõnealuse menetlusvea mõju
  3. veebruari
  4. a korralduse sisule äärmiselt vähetõenäoliseks. Puudub igasugune alus eeldada, et kui vastustaja oleks muude dokumentide esitamise tähtpäevaks määranud avalduste esitamise tähtpäeva, oleks Ius Dicere OÜ jätnud tagatisraha õigeaegselt maksmata ja sellekohase dokumendi esitamata. Ammugi ei anna vastustaja menetlusviga alust nõuda müügihinna vähendamist. III
  5. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Vastustaja ei ole apellatsiooniastmes enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Ivo Pilving 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.