Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
kohtule hagiavalduse Axx Lxxxx vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse summas 48 400 krooni nõudes. 08.07.2008.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles suurendas oma nõuet ja palus kohtul lisaks hagis toodud põhivõlale kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 48 000 krooni. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil ja hagejale teadaolevatel aadressidel. Menetlusdokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus tegi kostja elukoha teadasaamiseks järelepärimise politseile. Politsei teatel puuduvad neil andmed Axx Lxxxx elu- ja viibimiskoha kohta. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata.
lg 1 p 1 alusel toimetas kohus hagi menetlusse võtmise teate ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas 12.09.2008.a. teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Poolte vahel on võlasuhe, mis tuleneb eluruumi üürilepingust. Üürilepingu järgi on hageja võimaldanud kostjal tasu eest kasutada eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellist võlasuhet reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mis näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat maksekohustust ja jätnud üüri hagejale nõuetekohaselt tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 1 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 2 2-08-7297 Hagiavaldus põhivõla summas 48 400 krooni ja viivise summas 48 000 krooni nõudes on õiguslikult põhjendatud. Nõue kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Kuna kostja elu- või viibimiskoht on kohtule teadmata, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada
Menetluskulude jaotus
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.