Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule sõidukikahju väljamakse otsused, X Kindlustuse AS otsuse kahju hüvitamise kohta, sõiduauto Toyota Corolla kindlustuspoliisi väljatrüki, AS-i Valoor (autoesindus) arvamuse sõiduki taastamise kohta ja sõiduki pildid, väljatrüki politseiinfokogu POLIS-e andmebaasist ja tagasinõude R.L. (tl 6-15). Hageja ja kannatanu vahel oli sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping, millega seonduv on reguleeritud VÕS-s. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ning asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 on loetletud juhtumid, mil eelkõige loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks, sealhulgas on nimetatud olukorda, kus kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 välistab seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju tekitamise õigusvastasuse, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohus leiab, et LE §-des 25 ja 27 sätestatud jalakäija kohustuste eesmärgiks on nii jalakäija enda kui ka sõidukiga liiklejate ohutuse tagamine, s.o on nii inimeste elu ja tervise kui vara kaitsmine. Seega tekitas R.L. 2
lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab
lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5750 krooni (tl 3).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.