KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2008.a Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-83 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.P. esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Rüütli Advokaadibüroo OÜ asukoht Rüütli t. 14-214 Pärnu 80010 Kostja K.A. esindaja advokaat Katri Koitver Kentmann AB asukoht Kentmanni t. 15 Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 1060 kohus otsustas: Rahuldada M.P. hagi K.A. vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes osaliselt. ja välja mõista K.A.’ilt 600 (kuussada ) krooni M.P. kasuks Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Edasikaebamise kord M.P. hagi K.A. vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduses 22.04.
- (tl. 2-4) hageja väidab, et 07.12.07 kella 11.00 sõitis ta oma lapsepõlvekoju A. talu K. külas H. vallas Pärnumaal, kus märkas oma krundi aiaalal suuremaid kitsejälgi, siis hageja nägi, et ümber maja olid kõik lehtpuud närimiskahjustustega, need olid viljapuud, ilupõõsad, viljapuude noored istikud, kitse poolt oli tallatud maja ümber asuvad lilleja maitsetaimede peenrad. Järgmisel päeval märkas hageja aias suurt sokku, kes hageja arvates ilmselt oli tulnud oma hävitustööd jätkama, kelle ta meelitas leivatükiga enese juurde ja sidus soku järel lohisenud ohelikuga puu külge. Seejärel hageja kutsus kahjujuhtumi tuvastamiseks ja kahju suuruse hindamiseks sündmuskohale kohaliku politseikonstaabli Valdu Kaljur’i, kes teostas põhjaliku ülevaatuse. Pärast seda kutsus konstaabel oma abilise, kellega viisid soku kõrvalasuva majandi lauta, hiljem konstaabel tuvastas, et sokk kuulub K.A.’i majapidamisse. Sarnaselt kirjeldab toimunud ehk hagi aluseks olevaid asjaolusid oma esmases hagis 02.01.08.. Esimesel kohtuistungil 22.09.08 (tl. 78) seletab hageja nõude aluseks olnud asjaolusid natuke Tsiviilasi nr 2-08-83 teistmoodi. Hageja väidab, et käis eelmisel õhtul Libatses bussi vastas ja jättis aiavärava lahti. Tagasi tulles rohkem ringi ei vaadanud, sulges värava. Järgmisel hommikul nägi aknast sokku. Sokk võis õhtul aeda pääseda kui värava lahti jättis. Sama kinnitab hageja oma isiklikus vastuses (tl.91.), kus märgib, et ümber aiaala on hagejal paigaldatud 150 cm kõrgune võrkaed, mis takistab loomade sattumist krundile, eelmisel õhtul oli aiavärav lahti, kui sõitis bussi vastu, nähtavasti võis sokk tulla sel ajal. Graafiliselt on kahjustused esitatud hageja poolt joonistaud Allika talu plaanil (tl.13). Hagejale tekitatud kahju ulatus. Hageja hindab temale tekitatud kahju soku poolt kahjustatud puude ja peenarde maksumuse kaudu alljärgnevalt:
- kandeeas pirnipuu - 600 krooni;
- ploomipuu - 500 krooni;
- kirsipuu - 200 krooni;
- marjapõõsad (10 tk) - 1000 krooni;
- ilupõõsad (5 tk) - 1000 krooni;
- viljapuu istikud (5 tk) - 1000 krooni;
- pargipuud /pihlakas, tamm/(10 tk) - 1000 krooni ;
- lillede- ja maitsetaimede peenrad (2 tk) - 1000 krooni;
- kahjustuste taastamiseks tehtud kulutused - 6000 krooni. Kokku on hageja arvates temale tekitatud kahju 12 300 krooni. Juhindudes eeltoodust ja lähtudes VÕS § 1060 palub hageja nimetatud summa temale kostja süül tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et pole looma, kes hagejale väidetavalt kahju tekitas, omanik kunagi olnud, samuti ei saa kostjat pidada loomapidajaks muul VÕS § 1060 toodud alusel. Kostja arvates on VÕS § 1060 alusel loomapidajaks isik, kes käitub looma peremehena kasutades võimu tema üle. Hagiavalduses nimetatud loom oli leitud ja kostja käitus tulenevalt Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt. Samuti kostja arvates kuulub antud asja juures kohaldamisele VÕS § 98 ja § 99 lg
- Kostja pole nõus hageja poolt väidetava kahju ulatusega, kostja arvates võisid kahju tekitada teised metsloomad, kuna paikkond on kostja väitel loomarikas ja hageja krunt pole tema teada piiratud. Samuti väidab kostja, et hageja krunt on suhteliselt hooldamata ja sellisel hulgal puid seal ei kasva. Kostjale on arusaamatu, missugused maitseainetaimed ja lilled kasvavad eesti tingimustes talvel. Kuna hageja pole tõendanud, missugune konkreetne loom hagejale kahju tekitas, samuti tekitatud kahju suuruse, palub kostja jätta hagi rahuldamata. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-83 Kostja tunnistab, et sokk oli tema laudas külmavarjus ja peale juhtunut viis politseikonstaabel soku ära, kuna tegemist polnud kostja isikliku loomaga vaid leitud loomaga. Kohtu järeldused. Kohus uurinud käesolevas asjas kogutud tõendeid nende kogumis järeldab, et hagejale võis kahju tekitada kostja juures kostil olnud sokk. Kostja võtab omaks, et tema juurde toodi külmavarju ja kaitseks koerte eest Sakust sokk. Seda tõendab tunnistaja P.V. ja tunnistaja V.K. tunnistus kohtule. Kahju suurus on hageja poolt täielikult tõendamata. Kuid tunnistaja V.K. seletustest tuleneb, et hageja on kahju saanud ja kahju võis tekitada kostja juures olnud sokk. Seega kohus järeldab, et osaliselt tuleb kostjal tekitatud kahju hagejale hüvitada. Kohus võtab aluseks üldteada turuhinnad, konkreetselt Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse hinnad 24.11.08. Arvestades inflatsiooni riigis võisid viljapuude hinnad detsembris 2007 olla madalamad mitte kõrgemad kui 24.11.08.. Seega sai hageja soku tegevuse tulemusena kahju viljapuude vigastamise läbi: kandeeas pirnipuu 200 krooni, ploomipuu - 200 krooni, kirsipuu 200 krooni (kirsipuu osas kohus lähtub hageja näidatud hinnast, sest Pollis maksab maguskirss 250 krooni aga hapukirss 200.-). Kohus lähtub istikuhinnas, kuna pole tõendatud, et puud olid kandeealised. kokku 600 krooni Muus osas pole hageja nõue tõendatud. Hageja pole tõendanud, millist sorti (punane või must sõstar, tikker jms) marjapõõsad (10
- tk)on hävinud ja kas täielikult või osaliselt hävinud. Samuti pole teada millist liiki ilupõõsad (5
- tk)hävinesid ja kas hävinesid täielikult või osaliselt. Pole tõendatud viljapuu istikute arv ja nende olukord peal soku külaskäiku, pole teada, millist liiki viljapuude istikutega (5
- tk)oli tegemist, pole teda istikute olukord enne kahju tekkimist. Sama olukord on hageja nõudes pargipuude osas (10tk) ja kahe- lille ja maitseainepeenra osas. Samuti pole tõendatud hageja poolt kahjustuste korvamiseks tehtud kulutused 6000 krooni ulatuses, selle tõendamiseks puuduvad igasugused tõendid (kviitungid, arved, konkreetne arvestus jms). Tähelepanu tuleks osundada veel hageja hoolsuskohustusele. Kui hageja oli teinud loomade tõkkeks aia, aga jättis lahti aiavärava, siis sellega võttis hageja enesele riski saada kahju. Tõepoolest, tuginedes kostja väidetele, võis lahtise värava kostja aiast läbi jalutada terve kari jäneseid ja hordid metskitsi. Kui hommikul sokk poleks aias jalutanud, poleks hagejal süüdlast leida kusagilt või kui siis ainult metsast. Sellest tulenevalt ei saa kohus kahju kindlaks teha ja hageja nõuet täielikult rahuldada. Kohus ei saa välja mõista kahju hüvist, mis on hageja poolt kindlaks tehtud umbes, umbkaudu või tema arvates niipalju. Hageja peab seejuures tuginema konkreetsele selgele tõendile. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 ütleb, et hagimenetluses kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. See on poole kohustus. Poole valik on, kas ma kohustust täita või mitte. Antud probleemile juhtis kohus tähelepanu ka kohtuistungil 27.10.08 (tl.84), olles valmis andmaks hagejale veel aega nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, kuigi asja oli juba 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-83 piisavalt kaua arutatud. TsMS § 436 lg 2 sätestab, et kohus rajab otsuse üksnes asjas kogutud või esitatud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 ütleb, et otsust tehes kohus hindab tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Kohus on omalt poolt teinud kõik, et hageja saaks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse: vabastanud hageja riigilõivu tasumisest, määranud õigusabi korras hagejat esindama vandeadvokaadi. Kohus ei saa koostada hagi, koguda tõendeid ja seejärel asja lahendada. Kostja väited, et ta pole loomapidaja, et looma hooletusse jätmine oleks olnud väärtegu ning looma staatuseks on leidloom, pole päris täpsed. Kohus on seisukohal ja loeb tuvastatuks, et kui kostja paigutas looma oma lauta, võttis ta sellega ka vastutuse ja kohaldamisele kuulub VÕS § 1060. Sellega kaasnes kostjale kohustus hoolitseda looma eest, teda toita ja hoida selliselt, et loom ei saaks kahjustada teiste isikute vara. Kuna sokk pääses naabri aeda, seega kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ja kannab hageja ees vastutust. Seejuures ei oma tähtsust kohtu arvates, kas kostja tegutses tulenevalt Loomakaitseseadusest või tegemist oli leidloomaga. Sokk oli kohtu arvates üheselt kostja võimu all ja kostja otsustada oli, kas ta laseb sokul ringi jalutada või mitte. Seega on kohus teinud kindlaks, et kostja võimu all oli sokk ja nimetatud sokk tegi hagejale kahju, mida kinnitavad tunnistajate P.V. ja V.K. ütlused. Rein Pokk Kohtunik 4
(4)