3-08-1548/15

3-08-1548 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. detsembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja H. P ja arvamuse andmiseks kaasatud Pärnu Pensioniameti esindaja Nele Mals`i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
2. 12.2008.a. H. P nõuet tuvastada avalik-õiguslik suhe – tema töötamine müürsepana müürseppade brigaadis Pärnu Ehitusvalitsuses alates 03.07.1973 ning käsielekterkeevitajana Pärnu Ehitusvalitsuses ajavahemikel 06.02.1976 – 31.03.1976, 13.09.1976 – 03.01.1977, Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis (MEK) 03.01.1997 – 20.05.1982 ja kalurikolhoosis „Pärnu Kalur“ perioodil 03.06.1986 - 06.08.1986 kui vajalik eeldus soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Esitatud kaebuse kohaselt asus avaldaja 03.07.1973.a. Pärnu Ehitusvalitsusse tööle müürsepana, töötades algusest peale täistööajaga ning samadel alustel töökaaslastega, olles aga kaadrite osakonna poolt millegipärast vormistatud ametisse ainult müürsepa õpilasena. H. P märgib, et müürsepa II kategooria omistati talle 12.10.1973 ning pärast seda ta jätkas ettevõttes töötamist samal erialal kuni 06.02.1976.a. Töötamist müürsepana juba alates 03.07.1973.a. tõendavad Pärnu Ehitusvalitsuse isiku – ja kontokaartidel põhinevad Ajalooarhiivi arhiiviteatis 25.05.2006.a. nr 18-7-2.5/06/5362 ja infokiri 16.06.2008 .a. nr 187-2.7/08/
3. Kuna Pärnu Pensioniamet ei pea müürsepaõpilasena töötamise aega soodusstaaži hulka kuuluvaks soovib kaebaja et kohus, tuginedes isikukaardi ja palgakontokaardi kannetele, tuvastaks tema töötamise täistööajaga müürsepana kolme kuu ja üheksa päeva kestel ajavahemikul 03.07.1973 – 12.10.
4. Järgnevalt töötas kaebaja tööraamatu kannete järgi elektrikeevitajana Pärnu Ehitusvalitsuses 06.02.1976 – 31.03.1976, 13.09.1976 – 03.01.1977, Pärnu MEK-is 03.01.1997 – 20.05.1982 ja kalurikolhoosis „Pärnu Kalur“ perioodil 03.06.1982 - 06.08.
5. H. P seletab, et peaasjalikult tegi ta töid ehitusobjektidel ning tarvitusel olid vaid käsikeevitusagregaadid. Miks tööraamatus ei ole kasutatud kutsealanimetust „käsielekterkeevitaja“ ta ei tea. Ajalooarhiivi informatsiooni kohaselt puuduvad arhiivis säilitatavates kaadridokumentides kanded käsielekterkeevitusest ning informatsioon kasutatud keevitusaparaatidest. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (Kord) § 28 kohaselt juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kaebaja soovibki soovib kohtu kaudu tõendada tunnistajate ütlustega fakti, et töötas Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (edaspidi Loetelu nr 2) XX osas toodud käsielekterkeevitaja erialal (kood 19906). Pärnu Pensioniamet oma kirjalikus vastuses selgitab õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni, mis on Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile 63-aastasel mehel, seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja nr 2 alusel on 58-aastasel mehel. Loetelu nr 2 XVII peatüki kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus müürseppadel, kes püsivalt töötasid müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. Loetelu nr 2 XX peatüki „Ühiskutsed“ järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus käsielekterkeevitajal (kood nr 19906). SVPS § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 1¹ teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Sotsiaalkindlustusameti halduspraktika kohaselt õpilasena töötamist üldjuhul soodusstaaži hulka ei arvata, kuna õpilasena isik ei töötanud täistööajaga soodustust andval ametikohal. Kui kohus tuvastab H. P töötamise soodustust andvatel ametikohtadel (müürsepana müürseppade brigaadis ja käsielekterkeevitajana) eeltoodud perioodidel, moodustaks töötamine perioodil 03.07.1973 – 31.03.1976 Pärnu Ehitusvalitsuses 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Eeldatavalt soodusstaaži andvateks perioodideks on veel töötamine
6. kategooria elektrikeevitajana 13.09.1976 – 03.01.1977 Pärnu Ehitusvalitsuses (kolm kuud ja 21 päeva); 03.01.1977 – 31.03.1977 Tallinna trusti „Põllumajandusehitus“ Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis (kaks kuud ja 29 päeva) ja 01.04.1977 – 31.03.1982 Eesti NSV Ehitusministeeriumi Maaehitustrusti Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis (viis aastat). Kui kohus tuvastab ka perioodil 01.04.1982 – 20.05.1982 H. P töötamise soodustust andval ametikohal, lisandub soodusstaažile veel üks kuu ja 20 päeva. Kokku on H. P võimalik maksimaalne soodusstaaž 12 aastat seitse kuud ja 13 päeva. Pensioniamet märgib, et asjaolu, kas avaldaja töötas müürsepana täistööajaga püsivalt müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis, tööraamatus ja arhiivitõendis ei 2 kajastu ning arhiivis puuduvad andmed müürseppade brigaadi või kompleksbrigaadi müürsepalüli olemasolu kohta. SVPS-iga ja RPKS-iga ei ole ette nähtud erandeid pensionistaaži tõendamiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Soodustingimustel vanaduspensionide määramisel peab täpselt juhinduma nimekirjas nr 2 loetletud ametikohtade nimetustest ning tõendamisel on esmase tähtsusega dokumentaalsed tõendid. Ainult juhul, kui dokumentaalsed tõendid ei ole säilinud, saab asjas tähtsust omavaid fakte tõendada tunnistajate ütlustega. Lähtudes eeltoodust ja arvestades senise kohtupraktikaga on kohtul võimalik tuvastada H. P töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel. Kohtu seisukoht Vastavalt Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse §-le 1 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile mehel, kes on töötanud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 .a. määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade või ametikohtade nimekirja nr 2 järgi vähemalt 12 aastat ja kuus kuud vähemalt 25- aastase pensionistaaži korral. Loetelu nr 2 XVII peatüki Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont kood 12680 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus müürsepal, kes püsivalt töötas müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis ja XX peatüki Ühiskutsed koodi 19906 all märgitud käsilelekterkeevitajal. Korra § 2 lg 2 kohaselt võib tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete puhul pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda staaži tõendamiseks kohtu poole. Tööraamatu kande nr 4 järgi on H. P alates 03.07.1973 kuni talle II müürsepa kategooria omistamiseni 12.10.1973 töötanud müürsepa õpilasena (lk 23) ning selle kohta on vastavalt Ajalooarhiivi 16.06.2008 infokirjale (lk 9) välja antud käskkirjad nr 75-k (02.07.1973) ja 125k (12.10.1973). Pärast teise kategooria omistamist töötas H. P Pärnu Ehitusvalitsuses müürsepana veel kuni 06.02.1976.a. mil talle omistati elektrikeevitaja IV kategooria (tööraamatu kanded 6, 7 ja 8 – lk 23 ning arhiivitõend lk 8). Tunnistajad J. R (endine töödejuhataja) ja J. O (endine osakonnajuhataja) kinnitavad H. P töötamist täistööajaga Pärnu Ehitusvalitsuse müürseppade brigaadis juba alates õpilasena töölevormistamisest kuni 06.02.1976.a. (lk 46-47). Tunnistajad märgivad, et müürsepaõpilaseks vormistamine oli tingitud eelkõige asjaolust, et brigaadipõhise palgaarvestuse puhul ei olnud vanemad ja kvalifitseeritumad töölised nõus jagama brigaadile arvestatud palka võrdselt uustulnukaga vaid jagamise aluseks olid töötajale omistatud kategooria mida tõsteti vastavalt oskuste omandamisele. Tegelikult töötas ka õpilane brigaadis täistööpäeva ulatuses nagu kõik selle liikmed. Tööraamatu kannete, Ajalooarhiivi teatise ja infokirja ning tunnistajate ütlustele toetudes loeb kohus tõendatuks H. P töötamise täistööajaga müürsepana müürseppade brigaadis kokku kahe aasta seitsme kuu ja kolme päeva ulatuses. 3 H. P töötamist elektrikeevitajana Pärnu Ehitusvalitsuses kajastavad tema tööraamatu kanded nr 8 – 9 ja 10 – 11 vastavalt perioodidel 06.02.1972 – 31.03.1976 ning 13.09.1976 – 03.01.1977 (tl 23 – 24, arhiivitõend lk. 8); Pärnu MEK-is kanded nr 12 -15 ajavahemikul 03.01.1977 – 20.05.1982 (tl 24 – 25) ja kalurikolhoosis „Pärnu Kalur” kanded nr 16 ja 18 ning kolhoosiliikme tööraamatu kanne nr 2 alates 03.06.1982 kuni 06.08.1986 (tl 25, 28, 19). Tunnistajad J. R ja J. O kinnitavad H. P töötamist käsielekterkeevituseks mõeldud keevitustrafode ja elektroodidega ehitustel nii Pärnu Ehitusvalitsuses, Pärnu MEK-is kui ka kalurikolhoosis „Pärnu Kalur”; lisaks on tõendi käsielekterkeevitajana töötamise kohta kalurikolhoosis „Pärnu Kalur” täistööpäeva ulatuses väljastanud ka ettevõtte õigusjärglane AS P (tl 10). Pärnu Pensioniamet ei vaidlustanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud asjaolusid H. P poolt tehtud töö iseloomu ja kestuse osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, § 31 lg 1 kohus o t s u s t a s: Tuvastada juriidiline fakt – H. P töötamine müürsepana täistööpäeva ulatuses müürseppade brigaadis Pärnu Ehitusvalitsuses ajavahemikel 03.07.1973 kuni 06.02.1976 ning töötamine täistööpäeva ulatuses käsielekterkeevitajana 06.02.1972 – 31.03.1976 ning 13.09.1976 – 03.01.1977 Pärnu Ehitusvalitsuses, 03.01.1977 – 20.05.1982 Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis ja 03.06.1982 – 06.08.1986 kalurikolhoosis „Pärnu Kalur“. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 4