Obsah (4)

§ 108§ 113§ 203§ 204

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juuni 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24314 Tsiviil

§ 108

lg 1 ja § 113 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 534 130,49 krooni ja viiviseid 64 096 krooni hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 05.05.2008 esitas hageja TSMS § 66 ja TSMS § 331 lg 1 alusel taotluse kostja täiendava vastuse menetlemata jätmiseks kuna kostja esitas selle pärast kohtu poolt määratud tähtaega seejuures põhistamata selle hilisema esitamise mõjuvaid põhjusi. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist ning kostjalt arvete tasumata jätmise eest võla ja viiviste väljamõistmist. Viivised palus hageja välja mõista 410 913 krooni suuruses lepingu p 4.10 alusel kuni istungi päevani. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud lepingulise nõude olemasolu kostja vastu ega ole seda ka põhistanud. Ainuüksi arve ja bill of lading, kust ei ilmne kostja seotust lastiga, ei ole tõenduseks kostjapoolsest süülisest lepingu rikkumisest ja nõude olemasolust. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on töödelnud hagile lisatud lepingu raames kostja tellimusel kaupa. Hageja on lisanud hagile EOÜ laadimiskorralduse MV „Baltic Forest” suhtes, mis osundab sellele, et laadimine on teostatud õigussuhtes kolmandate isikutega. Konossemendil (bill of lading) on kauba saatjaks märgitud Dremymoor Fs Overseas Ltd. Seetõttu leiab kostja, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude jätmist hageja kanda. 05.05. 2008 esitas kostja täiendava vastuse. Selles jääb kostja oma seni avaldatud seisukohtade juurde. Lepinguline suhe – tellimus ja selle täitmine toimus EOÜ ja hageja vahel. Asjaolu, et A N palus hiljem arved ümber vormistada ei anna alust hagi esitamiseks kostja (F – edaspidi FTC) vastu. Samuti puudus A N õigus esindada kostjat FTC sellise kohustuse võtmisel. A N e-kirjadest ei nähtu seda, et teenus oleks osutatud kostjale, juttu on ainult arvete ümbervormistamisest. Kohustuse üleminekut ei ole toimunud. Hagi on esitatud lepingulisel alusel, kuid hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu lepingulisel alusel ning püüab lepinguga siduda nõudeid kolmandate isikute vastu. Hilisem ümbervormistamise palve, mis tuleneb hoopis muudest asjaoludest nagu mingid raudteelepingud jne (hageja 28.03.2008 seisukoha lisa 2) ei ole iseseisvaks hagi aluseks. Hageja ei ole hagi esitanud isiku vastu, kes on algselt esitanud tellimuse, ega kahtluse korral 2 õigussuhte pooltes teinud taotlust kolmanda isiku kaasamiseks. Kostja on esitanud hagile vastuväited ning leiab, et sellistel asjaoludel ei ole menetluses kõrvaldatud kahtlus, et nõuded siiski ei ole mitte kostja, vaid kolmanda isiku vastu. Sellest tulenevalt saab aga väita, et haginõue on tõendamata. Hagimaterjalidest ei nähtu, et ühemõtteliselt ja selgelt haginõude põhinemine hagile lisatud lepingul. Vaidlus puudub selles, et töödeldud kaubapartii kuulus kolmandale isikule Dreymoor Overseas Ltd. Vaidlus puudub selles, et on sõlmitud kolmepoolne kokkulepe KS , EOÜ ja V K ’i (Dreymoor Overseas Ltd. ) vahel seoses pretensioonidega. Selle kokkuleppega soovib kostja tõendada, et ekspedeerijana tegutses EOÜ ja hagejale on see teada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid (aktid, arvestustabelid jne) ei kinnita selgelt, et tema nõue on kostja vastu ja ei ole EOÜ vastu, ega ka seda, et algne nõue oleks kostja poolt tunnistatud või ülevõetud. Hageja ja E vahel oli sõlmitud täpselt samasugune leping nagu hageja ja kostja vahel. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kostja vastu hagi võla väljamõistmiseks 598 226,49 krooni suuruses (sh põhivõlg 534 130,49 krooni ja viivis 64 096 krooni)

§ 108

lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

§ 108

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub.

§ 113

lg 1 lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtuistungil taotles hageja viivise väljamõistmist 410 913 krooni suuruses (TsMS § 376 lg 7). Hagiavalduses märgitu ja hageja esindaja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt tulenevad kostja kohustused pooltevahelisest lepingust (lk 19-25), mis on sõlmitud 01.09.

1. Lepingu p 1 kohaselt on lepingu objektiks on poolte suhted seoses kliendi veostega (mineraalväetis big-bagides ja puistekaup kinnistes raudtee vagunites) laadimisel läbi Paljassaare sadama. Hageja kohustused on sätestatud lepingu p-s
2. Nendeks on laoplatsi eraldamine, laadimistööde tegemine (kauba ümberpaigutamine), lisatööde tegemine (taarastamine, kaalumine, sorteerimine jne). Lisatööd tasumine kuulub lepingu p 2.3 kohaselt täiendavale kooskõlastamisele. Lepingu p 2.4 järgi peab hageja kõiki stividoritöid kliendi kaubaga tegema ainult pärast kliendi kirjaliku tellimuse ja kauba veodokumentide esitamist ning peale tolliformaalsuste täitmist. Teenuse osutamise tõendamiseks esitas hageja kohtule kirjalikud tõendid raudteeveo dokumendid, kostja kauba hageja terminalidesse paigutamise dokumendid, laeva laadimise dokumendid. Kostja väidab, et kostja tellimust hagejale ei esitanud. Tellimuse esitas EOÜ. Kostja nimi on dokumentides adressaadina seetõttu, et kostja näol on tegemist laokompleksiga. Kostja ei olnud kauba, millele hageja viitab omanik, vaid hoidis seda oma laos. 3 Lepingu p-s 3 on sätestatud kostja kohustused. P 3.1 järgi on kostjal kohustus hagejaga kooskõlastada tähtajad ja kauba kogused; p 3.3 järgi esitada hagejale kirjalik tellimus laadimistööde teostamiseks koos Paljassaare sadama tolli kinnituse ja veodokumentidega. Lepingu p 3.3 kohaselt peab tellimus sisaldama andmeid, mis on kirjas veodokumentides – kauba nimetus, pakend, kauba kohtade arv, bruto-neto kaal, soovitud stividoritöö variant, märkmed kauba kvaliteedi kohta, soovid ja märkused seoses stivitoritöödega. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata kolm arvet 30.11.
3. Arvetes nr 20061761 (lk 34) 146 216,85 krooni, nr 20061762 (lk 12) 230 402,29 krooni ja nr 20061763 (lk 39) 157 511,35 krooni tasumiseks on viide pooltevahelisele lepingule. Arvetes on kirjas laevade nimetused – „BALTIC FOREST“ ja „PEIKKO“ , kaup, selle kogus, töö liik, tariif ja summa. 31.01.2007 viivisearves nr 20070106 on viivise suuruseks 41 662,40 krooni ja 28.02.2007 viivisearves 22 433,60 krooni (lk 16, 17). Hageja poolt esitatud üleandeaktides (lk 13, 14, 36, 37, 41, 42), mille hageja esitas nõude tõendamiseks, kostja nime ei figureeri, nendele on märgitud „EURO-BALTIC“. Veokirjades e konossementides (lk 15, 35, 40) ei ole samuti kostja nimetust, vaid DREYMOOR FS OVERSEAS PTE LTD. Esitatud tõenditest nähtuvalt pärineb laeva „BALTIC FOREST“ laadimiskorraldus (lk 38) 11.09.2006 EURO-BALTICult, mis on kinnitatud ka viimase pitsatiga. Seega kostja seda laadimiskorraldust hagejale ei esitanud. Kostja poolt 05.05.2008 esitatud täiendava vastuse ja tõendite kohta märgib kohus, et ei nõustu hageja seisukohaga, mille järgi need tuleks jätta menetlemata. Kooskõlas TsMS § 331 lõikega 1 võib kohus ettenähtud tähtaja rikkumisega esitatud avaldust, vastuväidet, tõendit menetleda, kui see ei põhjuste menetluse lahendamise viibimist. Hageja ei taotlenud seoses esitatuga kohtuistungi edasilükkamist, mistõttu TsMS § 331 1.lõikes sätestatud täiendava vastuse ja tõendi vastuvõtmise eeldus on täidetud. Nimetatud dokumentide vastuvõtmisel lähtus kohus ka TsMS §-st 2, mis sätestab tsiviilkohtumenetluse ülesandena tsiviilasja õigesti lahendamise. Õige on kostja väide, et hagejal oli kostjaga analoogne leping sõlmitud ELtd-ga 01.01.
4. Õige on kostja väide ka selle kohta, et A N l puudus volitus kostja nimel tegutsemiseks. Kohtule seda esitatud ei ole. Sellist õigust ei anna nimetatud isiku e-teenuste kasutajaõiguste saamine (lk 69). 19.01.2007 esitas hageja kostjale saldoteatise (lk 18), milles hageja palub kostjal kinnitada oma võlga hageja ees 534 130,49 krooni suuruses 31.12.2006 seisuga. Saldoteatises on hageja märkinud ka seda, ei kui kostja teistsuguseid andmeid ei esita, loeb ta saldo kostja poolt aktsepteerituks. Saldo on võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahe (

§ 203

lg 1 teine lause).

§-dest 203 ja 204 sätestatust tulenevalt on saldo püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste tasaarvestus. Poolte vahelise lepingu järgi (p-d 2,3) on raha maksmise kohustus vaid kostjal. Seega kohustuste tasaarvestust toimuda ei saa ning kohus ei loe hageja poolt esitatud saldot

§ 204lõikes 2 nimetatud võlatunnistuseks.

Sellest tulenevalt ei tingi hagi rahuldamist hageja poolt kostjale saldo, mida kostja ei vaidlustanud, esitamine. Vaidlus tuleb lahendada kõiki esitatud tõendeid kogumis ja omavahelises seoses hinnates. Laadimiskorraldus laeva „PEIKKO“ laadimiseks on antud kostja poolt (lk 70). Kuna pooltevahelise lepingu p 2.4 järgi on tööde tegemiseks vajalik kostja kirjalik tellimus, kuulub rahuldamisele vaid selle laadimiskorraldusest tulenev arve nr 20061763 (lk 39) 157 511,35 4 krooni suuruses. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Nimetatud arve mittetasumise tõttu kuulub viivise nõue rahuldamisele 512 päeva eest 120 968,72 krooni suuruses. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata ülalmärgitud põhjendustele ja tõendite alusel, kuna hageja ei ole nõudeõisust usaldusväärselt tõendanud; eelkõige seda, et kostja andnuks hagejale korraldused, mille andmist leping eeldab, tööde tegemiseks, mille eest hageja esitas kostjale ülejäänud kaks arvet. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kanda tuleb menetluskulud jätta 53,45% ulatuses ja kostja kanda 46,55% ulatuses. Kohtunik 5