lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 4, § 367 lg 1 ja 4, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 palub välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 59 622,40 krooni ja viivis 59 622,40 krooni. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited. Kostja K K hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud vara koosseisu, mis hagejale tagastati ja mis hageja poolt võõrandati. Põhjendamatult väike on vara müügihind – 500 krooni. Ebaselged on tehingud OÜ R ja J . Hageja ei ole täitnud
Kostjad M O ja M H hagi ei tunnista. Hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Hageja poolt on tõendamata vara koosseis, mille hageja realiseerimiseks tagasi sai. Lähtudes liisinguesemele tehtud hinnangust nr 1068 oleks komplekse vara võimalik turuväärtus olnud 112 100 krooni (koos käibemaksuga). Hageja on jätnud täitmata
Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistaja C K ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 2
lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-56-08, kui pooled vaidlevad tüüptingimuse sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vastavalt
lg 3 kohaldatakse võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepingu või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis.
kohaselt, kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. AS H ja KOÜ sõlmisid liisinglepingu oma majandustegevuse raames hageja tüüptingimustel. Seega laieneb
Lepingu p 3.7 järgi kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Nimetatud lepingu üldtingimuste punkti järgi kõrvutatakse liisingueseme võõrandamisest saadud summat selle jääkmaksumusega, sõltumata sellest, kuidas võõrandamispr O on kulgenud, mis aga võimaldab oluliselt kahjustada liisinguvõtja huvisid ja jätab liisinguandja O liisinguvõtja vastu esitatava nõude suuruse määramise.
lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegelikku kahju suurust. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et üldtingimuste punkt 3.7 on tühine ning hüvitise suuruse määramisel tuleb juhinduda
Vara väärtus, selle liisinguandjale tagastamise hetkel on kindlaks määratud hageja poolt hinnangus nr 1068 16.jaanuaril 2006, milleks on 95 000 krooni. Vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemisel oli 113 333,32 krooni (t.lk 11-12). Seega ei kata liisingueseme väärtus selle tagastamisel liisingueseme omandamise kulusid 18 333,32 krooni suuruses summas (113 333,17 – 95 000 = 18 333,32). Liisingulepingu ülesütlemise ajaks oli liisinguvõtjal tasumata liisingumaksed 79 kalendripäeva eest, summas 18 296,03 krooni (t. lk 12). Maksmata liisingumaksed ilma käibemaksu ja intressita moodustavad 13 289,23 krooni. Vastavalt
lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisega seotud lisakulud. 3 Lisakuluna nõuab hageja vara realiseerimisega seotud kulusid, milleks on OÜ R makstud 2 950 krooni seoses vara tagastamisega ning AVA OÜ-le makstud 2 124 krooni kolimisteenuse osutamise eest. Kohus leiab, et nimetatud kulutustest on põhjendatud kolimisteenuse kulu. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud kulude vajalikkust, mis väidetavalt hüvitati OÜ-le R . Seega on kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud summas 2 124 krooni. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et kuna hageja ei ole põhivõlgniku pankrotimenetlusest käendajaid teavitanud, väheneb käendajate vastu esitatud nõue vastavalt
lg 3 täies ulatuses.
lg 2 kohaselt peab põhivõlgniku pankroti korral võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Hageja väite kohaselt ei olnud ta K OÜ pankrotimenetluse algatamisest teadlik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid hageja väite ümber. Tartu Maakohtu 21.02.2006 määrusest nähtub, et kohus algatas võlgniku pankroti 06.01.2006 ning lõpetas pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna liisinguvõtja pankrotti välja ei kuulutatud, ei olnud võlausaldajal võimalik võlgnikule nõudeid pankrotimenetluses esitada. Äriregistri andmetel on KOÜ registrist kustutatud 11.05.2006.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 08.04.2004 on AS H ja K K , M O ning M H vahel sõlmitud käenduslepingud, millede alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga KOÜ, liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 08.04.2004 sõlmitud liisingulepingust nr 0076347L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Eelnevast lähtudes on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu summas 33 746,55 krooni. Tunnistaja C K ütlused kajastavad vara üleandmist liisingulepingu lõppemisel, milles aga vaidlus puudus. Hageja väite kohaselt anti liisinguandjale üle kogu vara. TsMS § 165 lg 3 kui Otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Koidula Laurisaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.