KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-962 Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2007.a. Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi AS T hagi TT- AS va

§ 159lõike 2 kohaselt kaotanud .

Hageja sai teada lepingu lõpetamisest 16.12.2004.a. kuid alles kolm ja poolt kuud hiljem esitas leppetrahvi nõude. Kostja on seisukohal, et hageja ei teatanud talle leppetrahvi esitamisest mõistliku aja jooksul ning on seetõttu kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Kostja taotleb ka juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud leppetrahvi maksma

§ 162

lõike 1 alusel leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni, sest hageja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostja on samuti seisukohal, et tasumisele kuuluva leppetrahvi suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kostja tegi Lepingu ennetähtaegse lõpetamise teates ettepaneku , et hageja poolne teenuste osutamine kestaks senistel tingimustel kuni talvise hooldussessiooni lõpuni orienteeruvalt 01.05.2005.a. Seega oli hagejal võimalik alates

1. kalendriaasta algusest kuni viie kuu jooksul teenuse osutamist jätkata ja nii Lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkivat kahju osaliselt ära hoida. Kuna hageja selle ettepanekuga ei nõustunud, suurendas ta ise endale tekkinud kahju. 28.03.2007.a. esitatud täiendavas vastuväites hagile leiab kostja, et kuna pooltevaheline Leping on sõlmitud riigihangete seadust oluliselt rikkudes, on see sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 66 lõike 2 kohaselt tühine. Kuna poolte vaheline Leping on tühine, on tühine ja Lepingu punktis 8.3 kokkulepitud leppetrahvi maksmise kohustus. Kolmanda isiku P M vastuväited Leppetrahvi tasumise kohustus on seotud pooltevahelise lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kolmas isik oli kostja juhatuse liige kuni 20.veebruarini 2004.a. Seega ei olnud ta lepingu lõpetamise ja muutmise otsustamise juures ega saanud ka seetõttu sellesisulist asjade kulgu mõjutada. Kolmanda isiku ja kostja vahel on juba käimas vastav kohtuvaidlus. Kolmanda isiku P P vastuväited Kolmas isik P P leiab, et hagi on põhjendamatu ja palub hagi jätta rahuldamata. Leping on ennetähtaegselt lõpetatud lepingu punkti 9.4 alusel alates 01.01.2005.a. põhjusel, et lepingupooled ei saavutanud lepingu punkti 8.3 kohaselt ettenähtud kokkulepet. Trahvinõude esitamine kolm kuud pärast lepingu ülesütlemist ei ole kooskõlas võlasuhetes tunnustatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Võlasummas suurus on ebamõistlikult suur Lepingu lõpetamise ajaks oli leping kehtinud kolm ja pool aastat ning leping oleks kehtinud veel ainult poolteist aastat. Soovi korral oleks hageja saanud veel kuni nelja kuu jooksul samas mahus lepingu täitmist jätkata, kuid hageja ei soovinud ka seda ja teatas 30.detsembril 2004.a. kirjaga, et lõpetab lepinguliste kohustuste täitmise 31.detsembril 2004.a. P P selle lepingu väljatöötamisel ja sõlmimisel ei osalenud ega vastavalt TTTK-s kehtinud tööjaotusele ei pidanud selles osalema. Väidetava kahju võis tekitada kostjale majandustegevuse üleandmise lepingu lõpetamine, mitte aga selle sõlmimine. Kolmanda isiku M M vastuväited. Leping ei ole teenuse ostu-müügi leping, vaid majandustegevuse üleandmise leping, seetõttu ei tohiks kasutada siinkohal RHS sätete asjade ostmise või teenuste tellimise piiri 100 000 krooni. RH ameti kontrollakt ei kohustanud TTTK-d katkestama lepingut. Lepingu sõlmis juhatuse esimees P M ainuisikuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hageja ja kostja vahel sõlmiti 12.juunil 2001.a. leping majandustegevuse üleandmiseks. Leping on sõlmitud kehtivusega 30.juuni 2006.a. Kostja teatas 16.12.2004.a. kirjas nr. 1/6680, et loeb lepingu ennetähtaegselt ühepoolselt lõppenuks lepingu punkti 9.4 alusel 01.01.2005.a. põhjusel, et lepingupooled ei saavutanud lepingu punkti 8.3 kohaselt ettenähtud kokkulepet. Lepingu punkti 8.3 kohaselt kuulusid hooldustööde maht ja maksumus läbivaatamisele igaaastaselt. Pooled pidid järgneva kalendriaasta tööde mahu ja maksumuse osas kokkuleppe saavutama hiljemalt jooksva aasta 20.detsembrriks, kui kokku ei lepitud teisiti. TT- AS (TTTK) tegi AS T 08.11.2004 ettepaneku Lepingu maksumuse vähendamiseks 70 % ulatuses Lepingu punktis 8.1 kokkulepitud summast. Kohus leiab, et Riigiameti Ameti 10.05.2004.a. kontrollakt ei kohustanud hagejat mingil moel katkestama Lepingut vaid on sõnastatud selles osas: Kontrollimise käigus üleskerkinud küsimused on kontrollitavaga läbi arutatud ja antud selgitusi edaspidiseks RHS-s sätestatu järgimiseks. Riigihangete Amet koostas kontrollakti 10.mail 2004.a., kuid väidetavalt samast kontrollaktist juhindudes tegi hageja kostjale ettepaneku lepingu muudatusteks alles 08.novembril 2004.a., s.o. pool aastat peale kõnealuse kontrollakti koostamist. Kohus asub seisukohale, et Riigihangete Ameti kontrollakti ei saa käsitleda ootamatu olulise asjaoluna, mis mõjutab T ja TTTK Lepingu täitmist ja mida käsitleb pooltevahelise lepingu p.8.
2. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimist ei saa oma tähenduselt kõrvutada krooni devalveerimisega ja seadusandluse muutusega, mis annaks õiguse nõuda lepingutingimuste ümbervaatamist (Lepingu p.8.4). Kohus leiab, et ettepaneku tegemine 70 % ulatuses Lepingu maksumuse vähendamiseks tingimustes, kus tööde maht ei muutu, ei oma mistahes tähendust Lepingu punktides 8.3 ja 8.4 sätestatud kokkulepete saavutamise või mittesaavutamise suhtes. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise vajadus on hageja poolt otsitud ja leiab, et TTTK lõpetas Lepingu T ennetähtaegselt ilma mõjuva põhjuseta.

§ 158

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Antud juhul on pooled lepingut sõlmides väljendanud oma tahet siduda teine-teist lepinguliste kohustuste täitmisega viie aasta jooksul. Pooled leppisid kokku, et Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ühe poole initsiatiivil toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse, mis heastab kahjustatud lepingupoolele lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkinud kahju. Kostja lõpetas hagejaga ennetähtaegselt lepingu, mis toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse.

§ 159

lg.2 sätete kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõudest kolm ja pool kuud pärast lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teada saamist. Kohus loeb leppetrahvi esitamise hea usu põhimõttest lähtuvalt õigeaegseks.

§ 162

kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagiavalduse kohaselt on hageja saanud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest kahju. Kahju (nii varalise kui ka mittevaralise ) suurust hageja ei ole välja toonud ega tõendanud. Samas on leping kehtinud juba kolm ja pool aastat ja oleks kehtinud veel ainult poolteist aastat. Soovi korral oleks hageja saanud lepingu täitmist samas mahus jätkata veel nelja kuu jooksul, kuid hageja seda ei soovinud. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et esitatud leppetrahv on ülemäära suur. Kohus leiab, et leppetrahvi mõistlikuks suuruseks on 350 000 krooni. Leppetrahvi kokkulepe on tühine eelkõige juhtudel, kus põhileping on tühine TsÜS-is sätestatud alustel. Kohus leiab, et asjaolu, et T anti Lepinguga üle trammiteede ja platvormide hooldamisega seonduv majandustegevus riigihangete seaduses sätestatud korda rikkudes ei muuda pooltevahelist lepingut ja selles sätestatud leppetrahvi kokkulepet tühiseks. Kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-157-00 ei ole asjakohane, kuna tegemist on majandustegevuse üleandmisega, mitte riigivara ostu-müügilepinguga. Maie Seppo kohtunik