Obsah (6)

§ 221§ 22§ 242§ 2511§ 23§ 2514

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-46522 Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2008, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi O. J. kaebus tegevuse peale Menetlustoiming Kaeb

) § 21 loike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

§ 221

lõike 1 kohaselt on kohustatud kohtutäituri tasu maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus.

§ 22

kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust.

§ 242kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.

Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus saada täitetoimingute tegemise eest lisatasu.

§ 2511

lõike 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud täitemenetluse alustamisega. Täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni, millele lisandub käibemaks, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur või kohtutäituri abi. Kohtutäituri põhitasu määr on kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana.

§ 23

kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavjaks, täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Lisatasud muutuvad sissenõutavaks peale toimingute tegemist. Elatise sissenõudmise eest makstavat tasustamist reguleerib kohtutäituri seaduse § 25-14. Kohtutäiturile elatise sissenõudmise eest makstav põhitasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Elatise võlgnevuse eest sissenõutavat tasu, mis on tekkinud täitemenetluse algatamise seisuga arvutatakse

§ 2514lg 3 kohaselt võlasumma sissenõudmise eest tasumäära tabeli kohaselt.

Kui võlgnik ei tasu elatisvõlga ühes osas, arvestatakse kohtutäituri tasu sama seaduse § 23 loike 3 järgi, mis reguleerib, et kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Sellisel juhul arvutatakse täituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kui võlgnik elatusraha maksmise katkestab, mis tingib täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu pooles elatusraha miinimummäärale vastavas summas vastavalt

§ 2514lõikele 2.

Avaldajalt välja mõistetud kohtutäituri tasu elatusraha katkestamise eest, summas 1062 krooni, moodustub pool aastal 2007 kehtinud elatusraha miinimummäärast, milleks oli 1800 krooni pluss käibemaks.

1. Vastustaja poolt avaldaja töötasu arestimise aktis oli tõepoolest ekslikult märgitud aastaarv, milleni avaldaja oli kohustatud elatusraha tasuma, kuna vastustaja sisestas süsteemi andmed, lähtudes kohtuotsusest, millega mõisteti avaldajalt välja elatisraha. Vigade parandamise määruse nimetatud aastaarvu suhtes tegi kohus aga kümme kuud hiljem ning vastustajal ei olnud võimalik neid andmeid süsteemis muuta, kuna andmete muutmise õigus ja ligipääs on vaid justiitsministeeriumil. Sisuliselt ei oma aga ka see märkus asjas tähtsust, kuna käesolevaks ajaks on vaidlusalune täitemenetlus juba lõpetatud. Lähtudes ülaltoodust palub kohtul: 1) jätta O.J.'i kaebus täies ulatuses rahuldamata; 2) jätta menetluskulud O. J.kanda. Kohtuistungi käik Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta soovib, et kohtutäitur parandaks oma otsuses viga. Kohtutäitur ei täida tähtajad, mis on seadusega kehtestatud. Kohtutäitur rikkus tähtaegu. Ta venitab menetlust. 04.06.2008 esitas kaebuse kohtutäiturile, kohtutäitur kutsus kaebuse läbivaatamisele. 11.06.2008 oli kaebuse läbivaatamine. Vastuse kaebuse läbivaatamisest sain 25.06.2008.a. Vastus pidi olema esitatud minule 10 päeva jooksul. Ta sai dokumente posti teel. Ei ole selge miks temale määrati 2 korda põhitasu 18.06.2007 summas 6 1062 krooni, 14.05.2007 3398,40 krooni. Seaduse järgi on see ühekordne tasu. Põhitasu väljamõistmise otsuseid ta ei vaidlustanud. Palub kohustada kohtutäiturit parandada oma tehtud vigu ning parandada elatise väljamõistmise kuupäeva ja saata parandatud täiteleht tema töökohale. Palub mõista välja kohtutäiturilt 200 krooni kaebuse esitamise eest kohtusse. Palub mõista ka kohtukulud kohtutäiturilt. Palub kohustada kohtutäiturit, et ta täidaks oma kohustusi õigeaegselt. Soovib, et iga temalt väljamõistetud summa oleks kohtutäituri poolt selgitatud talle. Kohtutäitur seletas kohtuistungil, et tuleb kaebuse saabumisest seda läbi vaadata 15 päeva jooksul, mis antud asjas toimunud. Peab olema ka otsus tehtud 10 päeva jooksul. Leian, et tähtajad on tähtaegadest kinni peetud. Kui kaebuse esitaja pöördus kohtutäituri poole, siis ta selgitas temale kõike. Täitemenetlus oli algatatud 14.05.2007.a, lõpetatud 13.08.2008.a. Sügisel 2007 pöördus sissenõudja kohtutäituri poole sellega, et ta ei saanud elatist. 2007.a oli tekkinud väike võlgnevus 3900 krooni. Sellepärast tõigi sissenõudja kohtuotsuse täitmiseks. Kui võlga ei oleks olnud, siis täitemenetlust ka ei oleks olnud. Jaanuaris 2008 pöördus sissenõudja jälle. Ütles, et elatusraha vaadatakse ümber kohtu poolt. Veebruaris 2008 oli kaebuse esitaja kohtutäituri juures ning tõi jõustamata kohtuotsuse. Seal oli viga sees. Märtsis 2008 tõi kaebuse esitaja kohtumääruse. Sissetuleku arestimise akt oli tehtud. See pidi mai kuus saadetud. Kuna tegu oli uue kohtulahendiga ning summa oli muudetud. Sissenõudja ei pöördunud täituri poole ning ei kirjutanud vastavat avaldust. Oma soovi peab avaldama sissenõudja, kelle on nõue isiku vastu. Kui võlgnik ei oleks minule toonud otsust, kust on summa muutunud, siis täitur ei teaks sellest. Sissenõudja ei tulnud täituri juurde alates veebruarist 2008 kuni augustini. See on sissenõudja kohustus tooma täiturile dokumente, kui summa muutub. Igal on õigus maksta oma võlgnevused vabatahtlikult. Elatusraha täitmine toimus otse sissenõudja kontole. Kohtutäituril puudusid andmed kas oli võlg või ei. Sissenõudja pidi tulema ja avalduse kirjutama. Ei tulnud. Peale seda kui sain kaebuse, kirjutasin sissenõudjale päringu. Siis sissenõudja tuli 13.08.2008 ning kirjutas avalduse, et võlgnevus puudub ning palub lõpetada täiteasi. 01.07.2008 on kaebuse esitajale tagastatud 128,20 krooni. Tänaseks on täitemenetlus lõpetatud 13.08.
2. Kohtutäitur palub jätta kaebus rahuldamata, kuna see kaebus on põhjendamatu. On edasikaevatud need toimingud, mida kohtusse ei kaevata edasi. Palun jätta kohtukulud kaebaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtutäituri seletused ning tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et täitemenetluse algatamine ning toimumine võlgniku suhtes ei ole vastuolus kehtiva TMS sätetega. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Viru Maakohtu 17.04.2007.a otsus, mille alusel on O. J. ülalpidamiskohustusena tasuda igakuist elatusraha 2100 krooni J. J. kasuks ja sissenõudja avaldus, mille sisuks igakuine elatusraha 2100 krooni ja elatusraha võlg 3900 krooni seisuga 24.04.
3. TMS § 217 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi 7 menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kohtutäitur vaatas läbi O.J. kaebus 15 päeva jooksul kaebaja osavõtul ning tegi otsus 10 päeva jooksul. Otsus oli menetlusosalistele kätte toimetatud. Kohtutäitur rahuldas 25.06.2008.a otsusega 04.06.2008.a.kaebuse ja selgitas kohtutäituri tasu välja mõistmise korda; vastas kaebuskirjas esitatud küsimustele; saatis J. J… päring võla suuruse kohta Viru Maakohtu otsuse nr 2-073236 alusel välja mõistetud elatusraha kohta; tagastas O. J. täitekulu 128,20 krooni ning otsustas elatusraha võlgnevuse ja täitekulude võlgnevuse puudumise korral lõpetada menetlus täiteasjas nr 169/2007/
4. 01.07.2008 on kaebuse esitajale tagastatud 128,20 krooni. 13.08.2008 on täitemenetlus lõpetatud. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäituri 14.05.2007 ja 18.06.2007 otsuse peale ei olnud kaebaja poolt kohtutäiturile kaebuse esitatud. Seega O.J. puudub õigust kohtule esitatud kaebuses neid vaidlustada. TMS § 218 lg 1 kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. O.J. kaebuses toodud asjaolud ja Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 465, § 477, § 479, § 661 lg 1 ja TMS § 217, § 218 kohus jätab kaebuse rahuldamata. MENELUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE Kaebus kohtutäituri otsuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses ning vastavalt TsMS § 162 ja 172 lg 5 jäävad asjas kantud kohtukulud, sh kohtutäituri poolt kantud kohtuvälised kulud, avaldaja (kaebuse esitaja) kanda. Natalja Losevtsova Kohtunik 8