ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning
,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi O. D. vastu täies ulatuses. Välja mõista O. D. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas sada kakskümmend kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend neli (126 834) krooni ja 49 senti, viivis alates 02.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates 10.12.2008.a. kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 29,09% viivist tagastamata intressi summalt X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda.
lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.12.2008.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või
lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 09.10.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 32,01% krediidisummast aastas. Hiljem on muudetud poolte vahel 13.06.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 1 ja 24.11.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega nr 2 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 7 171,33 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 84 584,15 krooni. Kokkuleppe nr 2 kohaselt põhivõlgnik kohustus alates 24.11.2007.a maksma intressi 29,09% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 20 492,06 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 126 834,9 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 81 820,12 krooni, intressivõlgnevus summas 20 492,06 krooni, leppetrahv 16 364,02 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 199,98 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 6 758,31 krooni. Menetluskuludena palub hageja jätta kostjate kanda. 2
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.1-27/ on tõendatud, et 09.10.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 32,01% krediidisummast aastas. Hiljem on muudetud poolte vahel 13.06.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 1 ja 24.11.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad on lepingu täitmise raames tasunud hagejale vaid kaks makset. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja 3
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt mõista välja viivis alates 02.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi
) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.