Obsah (5)

§ 367§ 403§ 5§ 230§ 231

2-08-58688/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 26. november 2008.a kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 367. 2.

Hageja müüs kostjale ajavahemikul 14.12.2007.a. – 19.06.2008.a. veevarustuse, kanalisatsiooni ja sanitaartehnika kaupu. Hageja esitas müüdud kauba eest kostjale arved: nr 20079960 summas 66,30 krooni, maksetähtpäevaga 13.01.2008.a.; nr 20083339 summas 679,60 krooni, maksetähtpäevaga 08.06.2008.a.; nr 20083687 summas 16 525,70 krooni, maksetähtpäevaga 23.06.2008.a.; nr 20083688 summas 3891 krooni, maksetähtpäevaga 24.06.2008.a.; nr 20083788 summas 680,50 krooni, maksetähtpäevaga 27.06.2008.a.; nr 20083877 summas 2424,10 krooni, maksetähtpäevaga 29.06.2008.a.; nr 20083823 summas 1850 krooni, maksetähtpäevaga 28.06.2008.a.; nr 20083908 summas 9767,40 krooni, maksetähtpäevaga 30.06.2008.a.; nr 20084206 summas 218,30 krooni, maksetähtpäevaga 13.07.2008.a.; nr 20084259 summas 136,80 krooni, maksetähtpäevaga 16.07.2008.a. ja nr 20084355 summas 479,40 krooni, maksetähtpäevaga 19.07.2008.a.(tl 6-24).

1. Hageja on nõuetekohaselt kostjale kauba üle andnud ja kostja selle vastu võtnud. Kostja aga ei ole kauba eest tasunud, seega võlgneb kostja hagejale ostetud kauba eest kokku 36 674,10 krooni.
2. Kuna hageja ei ole kauba eest tähtajaliselt tasunud on hageja arvestanud seisuga 10.09.2008.a. viivist 843,01 krooni. Viivise suuruseks on 11% aastas ehk 0,030% päevas. Arve nr 20079960 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 14.01.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 4,79 krooni (66,30 x 0,03% x 241 päeva), arve nr 20083339 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 09.06.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 19,16 krooni (679,60 x 0,03% x 94 päeva), arve nr 20083687 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 24.06.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 391,66 krooni (16 525,70 x 0,03% x 79 päeva), arve nr 20083688 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 25.06.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 91,05 krooni (3891 x 0,03% x 78 päeva), arve nr 20083788 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 28.06.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 15,31 krooni (680,50 x 0,03% x 75 päeva), arve nr 20083877 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 30.06.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 53,09 krooni (2424,10 x 0,03% x 73 päeva), arve nr 20083823 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 29.06.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 10,07 krooni (1805 x 0,03% x 74 päeva), arve nr 20083908 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 01.07.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 213,91 krooni (9767,40 x 0,03% x 73 päeva), arve nr 20084206 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 14.07.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 3,86 krooni (218,30 x 0,03% x 59 päeva), arve nr 20084259 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 17.07.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 2,34 krooni (136,80 x 0,03% x 57 päeva) ja arve nr 20084355 eest on hageja arvestanud viivist perioodi 20.07.2008.a. kuni 10.09.2008.a. 7,77 krooni (479,40 x 0,03% x 54 päeva). Kostja vastuväited
3. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja võtab hagi õigeks põhinõude osas summas 36 674,10 krooni. Kostja ei nõustu viivise arvestusega summas 843,01 krooni, kuna kostja on korduvalt pöördunud hageja poole ja selgitanud võlgnevuse tekkimise põhjuseid. Hageja on teadlik, et kostja võlgnevus on tekkinud seoses sellega, et kostja töövõtja ei ole tasunud kostjale osutatud tööde eest summas 640 000 krooni. 2 2-08-58688/34 Kohtu põhjendused
4. Juhindudes

§ 403lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud arvetest nr 20079960 summas 66,30 krooni.; nr 20083339 summas 679,60 krooni; nr 20083687 summas 16 525,70 krooni.; nr 20083688 summas 3891 krooni.; nr 20083788 summas 680,50 krooni.; nr 20083877 summas 2424,10 krooni; nr 20083823 summas 1850 krooni; nr 20083908 summas 9767,40 krooni; nr 20084206 summas 218,30 krooni.; nr 20084259 summas 136,80 krooni, ja nr 20084355 summas 479,40 krooni (tl 6-24) nähtub, et hageja on müünud kostjale kaupa kokku summas 36 674,10 krooni. Kostja tunnistab, et on saanud hagejalt kaupa summas 36 674,10 krooni ning ei ole seda hagejale ära tasunud. Seega leiab kohus, et hagejalt kuulub välja mõistmisele kostja kasuks 36 674,10 krooni.
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole kauba eest tähtajaliselt tasunud on hageja õigustatud saama viivist vastavalt seisuga 10.09.2008.a. 843,01 krooni (vaata arvestus punktis 4) ja alates 11.09.2008.a. viivist 11 krooni päevas (s.o 0,030% 36 674,10 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. Kostja mittemaksmine tähtaegselt ei ole vabandatav, vaatamata sellele, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole ja selgitanud võlgnevuse tekkimise põhjuseid. Hageja teadmine, et kolmandad isikud on kostjale võlgu ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest tähtaegselt. 10. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 36 674,10 krooni ja viivis 843,01 krooni seisuga 10.09.2008.a. ja alates 11.09.2008.a. viivis 11 krooni päevas (s.o 0,030% 36 674,10 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni 3 2-08-58688/34 Menetluskulud 11. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4