) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja on esitanud tervisekahjustuse põhjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja väidab, et kostja on rikkunud tema suhtes seadusest tulenevat 3 ohutu töökeskkonna tagamise kohustust. Hageja nõudes kuulub tuvastamisele 1) kostja õigusvastane käitumine, 2) hagejal mittevaralise kahju tekkimine, 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase käitumise vahel ning 4) kostja ja hageja vastutus kahju tekkimise põhjustanud asjaolude ilmnemise eest (süü).
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. Töölepinguseaduse (TLS) § 49 p. 4 järgi lasub tööandjal kohustus kindlustada ohutud töötingimused. Pooltel ei ole vaidlust hagejale tervisekahjustusi põhjustanud tööõnnetuse toimumise üle. Hageja sai 16.juulil 2004 kostja juures toimunud tööõnnetuses tervisekahjustusi, millega kaasnenud varalise kahju hüvitamise nõue on kohtuotsusega rahuldatud ning kostja poolt täitmiseks võetud. Kostja tunnistab, et vastutab tööõnnetuses hagejale tekkinud tervisekahjustuste eest.
1 p. 2 järgi on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega kahju põhjustamine õigusvastane. Seega puudub vaidlus kostja käitumise õigusvastasuse üle.
3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.
1 ja 5 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline; mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Pooltel on vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on hagejal tööõnnetusest tekkinud mittevaraline kahju. Hageja väidab, et tervisekahjustuse mõju oli eluohtlik. Kahju väljendub kehalise terviklikkuse kaotuses ja püsiva iseloomuga tervisekahjustustes. Kostja väidab, et oht hageja elule on möödunud, tervis on taastumas ning võib edasiselt veelgi paraneda. Hageja osaline töövõimetus ning hagis märgitud vaegused on osaliselt seotud hageja muude tervisehäiretega. Kooskõlas
§-ga 127 lg. 4 kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab töövigastusest saadud tervisekahjustuse mõju hagejale isiku kohtuarstliku ekspertiisi 11.juuli 2008 aktis väljendatud arvamuse (tl. 89-193) ja Tallinna AEK otsuste alusel. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et hageja töövigastusest tekkinud tervisekahjustusteks olid: mõlemapoolse sääreluu tüsistunud (lahtised) murd, parema kandluu killustusmurd, parema reieluu pöörlit läbiv murd ning parema labajala lömastus. Tervisekahjustused tüsistusid kopsupõletiku, sepsise, septilise soki ja ägeda kopsude puudulikkusega. Olemuselt olid kahjustused eluohtlikku laadi. 16.juuli 2004 traumajärgselt esinevad alajäsemete püsivad funktsionaalhäired, mis põhjustavad töövõime kaotuse 60% ulatuses. Eksperdi arvamuse kohaselt on hagejal ka teisi püsiva iseloomuga tervisehäireid (südame arütmia, spondülogeensed rindkerevalud, lülisamba nimmepiirkonna degeneratiivsed muutused ja parempoolne vähene skolioos, alaselja radikulopaatia ning nägemise halvenemine), mis ei ole seostatavad 16.juuli 2004 töövigastusega. Kohus leiab, et eksperdi arvamus on tõendina usaldusväärne. Arvamus on antud hageja tervist kajastava dokumentatsiooni põhjal riikliku ekspertiisiasutuse ekspertide poolt. Eksperdi arvamuse alusel saab tuvastada põhjusliku seoses hagejal püsivate tervisekahjustuste ja kostja õigusvastase teo vahel. 4 Siiski nõustub kohus kostjaga selles, et kõik hageja nimetatud vaegused ei ole põhjuslikus seoses tööõnnetusest saadud vigastustega. Eksperdi arvamuses märgitud hageja muud tervisehäired on tõsised ning võivad põhjustada hagis märgitud valulikke tundmusi ning muid vaegusi. Samas on Tallinna AEK otsustega määratud töövõime kaotuse ulatus seotud tööõnnetusest saadud vigastustega. Eksperdi arvamusest ei saa teha järeldust, et ilma hagejal esinevate teiste tervisehäireteta oleks töövõime kaotuse määr väiksem. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja töövõime kaotusega seonduvad tagajärjed on hinnatavad mittevaralise kahjuna. Kohus leiab, et õige on kostja väide selles, et isiku tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamisest tekkinud töövõime täielik või osaline kaotus kuulub hüvitamisele varalise kahju hüvitamise sätete alusel (
1). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks eeldusi tööturul konkureerida kostja poolt pakutud ja enne õnnetuse toimumist kostja juures töölepingu alusel töötatud töökohast suuremat sissetulekut võimaldavale töökohale. Hageja ei esitanud kohtule dokumente, mis kinnitaksid temal elektrikeevitaja kvalifikatsiooni olemasolu; kostja osundas õigesti, et hageja esitatud tööpakkumustes on kandidaatidele esitatud täiendavaid nõudeid, millele vastavust hageja pidanuks tõendama. Seega ei ole hagejal alust tugineda mittevaralise kahju nõudes tööturul võimaluste ahenemisest tingitud elustandardi langusele.
2 järgi tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta kahjustatud isikule talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus märgib, et seadusest ei tulene mistahes esile toodud kahju hüvitamise kohustus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei pea hageja tõendama kahju olemasolu, kuid peab siiski kahju asjaolusid (väljendumist) põhistama ja selgitama temal tekkinud negatiivse tagajärje seondumist kostja õigusvastase käitumisega. Kohus arvestab kahju rahalise hüvitise suuruse määramisel hageja kehavigastuste (tervisekahjustuste) raskust ning sellega kaasnenud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi. Kohus leiab, et hageja saadud tervisekahjustus oli selle tekkimise ajal üliraske (eluohtlik). Hageja oli ravi eesmärgil hospitaliseeritud rohkem kui poole aasta kestel; tema täielik töövõimetus kestis kuni 23.jaanuarini 2007, s.o. rohkem kui kahe ja poole aasta kestel arvates vigastuste tekkimisest. Hageja on tööõnnetuse tagajärjena kaotanud kehalise terviklikkuse parema jala osalise amputeerimise tõttu. Hageja tervisekahjustused on püsivad; õige ei ole kostja väide selles, et hageja tervis võib täiesti taastuda. Eksperdi arvamuses esile toodud põhjal selliseks järelduseks alust ei ole. Kohus arvestab kahju hüvitise määramisel asjaolu, et hageja elukvaliteedi langus muus osas (peale tervise kahjustuste esinemise) ei ole veenvalt põhistatud ega tõendatud. Õige on kostja seisukoht selles, et hageja töövõime kaotusega seonduv kuulub hindamisele ja hüvitamisele varakahju hüvitamise sätete alusel. Hageja elukorraldusega seonduvas ei ole õnnetuse eelse olukorraga võrreldes toimunud märkimisväärseid negatiivseid muutusi, mis oleksid seostatavad kostja käitumisega. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on elukvaliteedi osas ilmutanud ükskõiksust ega püüdnudki tervisekahjustuste mõju vähendada. Hagejale 2004 aastal koostatud isikliku rehabilitatsiooni plaani järgi puudub hagejal sättumus uuesti tööle asuda. Hageja kinnitas kohtus, et ei ole taastusravil osalenud. Ka ei osanud hageja kohtus selgitada, millisel põhjusel ta vaatamata väidetavatele valudele ei kasuta valuvaigisteid ega järgi isiklikku rehabilitatsiooni plaanis ettekirjutatud soovitusi. Hageja ei soovi asuda tööle kostja juures 5 subjektiivsetel kaalutlustel, mille eest kostja ei vastuta. Pooltel on vaidlus ka kostja vastutuse määra üle. Hageja väidab, et tööõnnetuses oli süüdi kostja; kostja väidab, et õnnetuses esines kaassüü.
1 järgi vastutab seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral isik kahju hüvitamise eest üksnes süü olemasolul. Kohus leiab, et Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni 16.juuli 2004 uurimiskokkuvõttes (tl. 9-11), sisalduv teave tõendab kostja väiteid hageja süü osas üksnes osaliselt. Kohus hindab uurimiskokkuvõtet dokumentaalse tõendina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg. 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on kohtuistungil võimalik esitada tajutaval kujul; lg. 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Kohus ei ole dokumendi koostanud isiku(te)le eksperdi õigusi ja kohustusi selgitanud ega hoiatanud teda TsMS § 303 lg. 5 alusel vastutusega teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Eelnevast tulenevalt saab uurimiskokkuvõttele omistada üksnes andmekandja tähenduse. Dokumentaalse tõendiga saab kinnitada või kummutada asjas tähendust olevaid andmeid, mitte aga anda hinnanguid. Uurimiskokkuvõttes on märgitud, et kostjal puudus metallkonstruktsioonide hoidmise, tõstmise ja transportimise riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava; töid tegi väljaõppeta töötaja; töid ei tehtud vastutava isiku vahetul juhtimisel; püstioleva lasti stabiilsust hinnati nii tootmistöölise kui ka tootmismeistri poolt valesti. Kohus märgib, et uurimiskokkuvõttes konkreetsuse puudumine ei võimalda neist teha tõsikindlaid järeldusi töötaja ja tööandja käitumise ja vastutuse määra osas. Hinnates töösuhte olemust ja poolte käitumist leiab kohus, et töötaja kaassüü väljendub hooletuses. Töötaja saanuks olla ja pidanuks (TLS § 48) olema tööülesannete täitmisel tööandja vara ja eelkõige enese ning kaastöötajate tervise suhtes hoolikam. Töötaja saanuks õnnetuse saabumise riski ära hoida püstioleva lasti stabiilsust/ebastabiilsust õigesti hinnates ning mitte viibides metallkonstruktsioonide võimalikus kaldepiirkonnas.
järgi vähendatakse juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist; lg. 3 järgi vähendatakse kahju hüvitist isiku tervise kahjustamise korral üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.
järgi väljendub süü raske hooletuse vormis juhul, kui isik on jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata; tahtluse vormis juhul, kui isik on õigusvastase tagajärje saabumist soovinud. Süüd eeldatakse üksnes hooletuse vormis; raske hooletuse või tahtluse vormis süü esinemist pidanuks tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes saaks väita, et igaüks oleks hagejale pandud tööülesannete täitmisel olnud hoolikam (raske hooletus). Tööinspektsiooni aktist ei selgu töötaja täpne asukoht vertikaalselt asetatud terasraamide suhtes. Kostja ei ole esile toonud, et hageja oleks seal viibinud ilmselge põhjenduseta. Terasraamide stabiilsuse õige/ebaõige hindamine on seotud töötaja instrueerimisega. Kohtul puudub alus väita, ei igaüks oleks terasraamide stabiilsust hinnanud juhtunus osalenud isikutest erinevalt. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja hooletus tööülesannete täitmisel ei ole aluseks 6 kahjuhüvitise vähendamisele. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks on 200 000 krooni. Kohus jätab hindamata poolte väited, mis on seotud selle makse perioodilisusest kinnipidamisega, kuna need ei oma käesolevas asjas õiguslikku tähendust. menetluskulud Hageja on 18.augusti 2006 ja 7.novembri 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 1 000 ja 2 000 krooni. Arvestades nõude osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud kummagi poole kanda proportsionaalselt nõude rahuldamisele kuuluva osaga. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 230, 272 lg. 1, 303 lg. 5, 436, 438, 439, 441-442 ja TsÜS §-st 5;
§-st 3, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 3, 104 lg. 1, 127 lg. 1 ja 5, 127 lg. 4, 130, 139, 1045 lg. 1 ja 5; TLS §-st 48 ja 49 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista ASG S B’i kasuks välja 200 000 (kakssada tuhat) krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Jätta rahuldamata S B’i hagi ASG500 000 krooni väljamõistmises. Jätta menetluskuludest 28,5 &% S B’i kanda ja 71,5% ASG kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.