lg 5), selliseks ülesandeks on äriühingu püsivat laadi makseraskuste korral pankrotiavalduse esitamine. Osaühingu juhatuse liikmed esindasid äriühingut ja juhatuse liikmete tegevuse tulemusena tekkis võlasuhe äriühingu ning hageja kui võlausaldaja vahel (nn välissuhe). Vaatamata sellele tekkis kostjate kui osaühingu juhatuse liikmete ja hageja kui osaühingu võlausaldaja vahel võlasuhe seadusest tuleneva kohustuse - esitada pankrotiavaldus - mittetäitmisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Nimetatu on kostjate õigusvastane tegu. Tunnistaja OS ütlustega (tl 93) selle kohta, et „augustis 2005.a kohtasime emaga juhuslikult maja juures NLi, selleks ajaks oli juba suur üürivõlg. Ta selgitas emale, et ruumid meeldivad väga, aga et tal olid suured väljaminekud, kuna käis Venemaalt materjali toomas, lähipäevadel lubas tasuda kogu rendivõla. Septembris 2005.a kohtasime jälle koos emaga NLi, ta palus ema rendiga oodata, ruumid meeldivad väga, mittetasumist põhjendas, et ostis Venemaalt kaks kallist solaariumi, lootes Eestis kallimalt maha müüa ning vaheraha eest lootis kustutada rendivõlga. Rõhutas, et nad ei taha ruumidest ning klientide teenindamisest seal mingi hinna eest loobuda, sest nende äri kulgeb väga edukalt” ja hageja vande all antud seletustega (tl 96) selle kohta, et „Ma käisin nendega rääkimas mitu korda kuus. Nad iga kord nagu õigustasid seda, et muidu läheb hästi, aga hetkel raha ei ole. Näiteks tõid põhjuseks, et olid käinud Pariisis mingisugustel kursustel, näitasid diplomi, et nendel käib töö kõrgel tasemel. Nad mõlemad töötasid salongis kosmeetikutena. Midagi nad tasusid ja püüdsid mind rahustada, et maksame, maksame, et kõik on hästi, nad tekitasid usaldust ja rääkisid väga sõbralikult” loeb kohus tõendatuks, et kostjad andsid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, vabandades mittemaksmist ajutiste makseraskustega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostjad osaühingu juhatuse liikmetena üürilepingu mittekohasel täitmisel jätsid avaldamata hagejale äriühingu halva majandusliku olukorra ja andsid pidevaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, on tegemist mitte heade kommete vastase käitumisega, vaid oma õiguste teostamisega ja kohustuste täitmisega mitte heas usus (
Seda tulenevalt asjaolust, et heade kommetega saab vastuolus olla tehing kui selline. Antud juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et üürilepingu sõlmimine oli vastuolus heade kommetega. Siiski 8 on kostjad vaidlusaluse üürilepingu täitmisel rikkunud kohtu arvates seadusest tulenevat heas usus tegutsemise põhimõtet. Hea usu põhimõtte kasutamise eelduseks on asjaolu, et õigus ise on kehtivalt tekkinud, kuid selle kasutamine pooltevahelistes suhetes tekitab ebaõiglust. Kohus on seisukohal, et õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega võib kaasa tuua õiguse kasutamise keelu ehk antud juhul keelu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada sellega teisele isikule kahju (
Ka nimetatud seadusest tulenevat kohustust on kostjad hagiavalduses esile toodud asjaolude valguses tahtlikult rikkunud ja kostjate vastutus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7. Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Hageja on selgitanud, et oleks üürilepingu üles öelnud, kui oleks teadnud osaühingu tegelikust majanduslikust olukorrast ja suutmatusest lepingut nõuetekohaselt täita. Kausaalsuse puhul tuleb arvestada selle topeltfunktsiooni: riski realiseerumine peab kõigepealt põhjustama kahju võlausaldajale. Selline esmane tagajärg peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mida võlausaldaja nõuab. Kostjate käitumine on põhjustanud üürilepingu jätkamise ja kahju suurenemise hagejale, seoses äriühingu pankroti raugemisega ja äriühingu likvideerimisega ei ole hagejal võimalik rahuldada oma nõuet äriühingu vastu. Seega on kostjate tegevus hagejale kahju tekkimisega kausaalses seoses. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole süüdi kahju tekkimises hagejale.
Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt summas 101’335.krooni väljamõistmiseks hagejale põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei analüüsi järgmist asjas esitatud tõendit: vastust teises tsiviilasjas esitatud hagile (tl 3536). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.