2-08-17780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 09.jaanuaril 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-17780 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus eestkoste seadmiseks alaealise DAi suhtes Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine kohtuistungil Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna linn Põhja TallinnaValitsuse kaudu , esindaja P Toomsalu Puudutatud isik D D ik XXX, eluk XXX Puudutatud isik J A ik XXX, eluk XXX Puudutatud isik L D ik XXX, eluk XXX Puudutatud isik DA ik XXX ,eluk XXX Puudutatud isiku alaealise DAi esindaja adv H Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid reg kood XXX, XXX). esindajad Hagita asja läbivaatamise aeg Istungil osalejad 04.12.2008.a. Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu , esindaja P Toomsalu Puudutatud isik L D Puudutatud isik D D Tõlk Andrei Muršak Resolutsioon
- Rahuldada Tallinna linna avaldus alaealisele DA ik XXX eluk XXX eestkoste seadmiseks.
- Määrata DA , i eestkostjaks tema vanaema, L D ik XXX, eluk XXX, kellest saab käesoleva kohtumääruse jõustumisel alaealise seaduslik esindaja. 1
- Kohustada L D t hoolitsema DA ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise huvidest.
- Eestkoste seatakse alaealise DA , i täisealiseks saamiseni TsMS § 557 (2 1 ) .
- Lubada eestkostetaval teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta kuni 100.- krooni ulatuses kuus. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtumääruse jõustumine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks L D le. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Eestkostja määramise kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 553 kohaselt on vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Menetluse käik 08.05.2008.a. esitas Tallinna linn kohtusse avalduse, milles palutakse seada alaealisele DAile eestkoste ja määrata alaealise eestkostjaks tema vanaema L D . Avaldust põhjendab eestkosteasutus sellega, et lapse ema D D tarbib narkootilisi aineid, mille tõttu on jätnud korduvalt DAi hooletusse. DAi ema D D ja isa J A abielu lahutati XXX. Kahel korral on DA viibinud XXX rühmas. Lapse ema on suunatud narkomaanide võõrutusravile, kuid on katkestanud nendes osalemise ja tarvitab jätkuvalt edasi narkootilisi aineid. J A ei saa hoolitseda oma lapse eest ja on nõus D eestkostja määramisega. J A lt on D ülalpidamiseks välja mõistetud elatis L D kasuks, elatist lapse isa maksab korrapäraselt. DA kasvatab tema vanaema L D , kes on valmis võtma alaealise DAi enda eestkostele. Lapse ema on andnud nõusoleku eestkoste seadmiseks. Lapse vanaema on tema eest hoolitsenud ning seega on vanaema sobilik isik täitma alaealise eestkostja ülesandeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 92-95 palub avaldaja DA eestkostjaks määrata tema vanaema L D . Asjast puudutatud isik L D toetas esitatud avaldust ja palus määrata end alaealise eestkostjaks. Ta on andud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku. Asjast puudutatud isik D D nõus esitatud avaldusega. Kohtu poolt asjast puudutatud isikule DA määratud esindaja advokaat H Tombergi kirjalik seisukoht, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, lapse huvides ning vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Alaealise DAi esindaja on seisukohal, et kuivõrd vastavalt PkS § 92 lõikele 2 seatakse eestkoste lapse üle kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või 2 kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ja sama paragrahvi lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Alaealisele tuleb seada eestkoste seetõttu, et alaealine on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Lapse isa J A lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest osa ei võta. Isalt on lapsele elatis välja mõistetud, kuid käesoleva aasta juunikuust ta seda ei tasu ning kohtutäituri sissenõuded tema pangakontodelt on tulemusteta. Lapse ema D D on pikka aega tarvitanud narkootikume, on püüdnud läbida võõrutusravi, kuid on need pooleli jätnud ja hakanud jälle tarvitama narkootikume. Käesoleval ajal lapse emale on määratud siiski aeglane ravi narkootikumidest võõrutamiseks, mis annab paremaid tulemusi. Seetõttu ei ole lapse ema olnud võimeline oma 3-aastasele pojale pakkuma turvalist kodu ja adekvaatset hoolitsust. Advokaat H Tomberg on seisukohal, et põhjendatud on ka määrata alaealise eestkostjaks lapse vanaema L D , kes on alaealise suhtes hell ja hoolitsev ning kes on juba mõnda aega täitnud vastutustundlikult vanema kohustusi DAi suhtes. Advokaat tegi ettepaneku märkida juhindudes TsMS § 557 lg 2 p.-st 4 kohtumääruses ära, et D J võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni ulatuses. Puudutatud isikud D D ja L D poolt ei ole vastuväiteid esitatud avaldusele. Kirjaliku nõusoleku on selleks ka avaldanud lapse isa J A . Kohtumääruse põhjendused Kohus on seisukohal, et avaldus D J eestkoste seadmiseks ja L D tema eestkostjaks määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikeks alusteks on Perekonnaseaduse § 92 lg 1, 2, 3 mis sätestab eestkoste sisu, sama seaduse § 93 lg 1, mis sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus kas eestkosteasutuse või isiku avalduse alusel, kelle üle eestkoste seatakse ja sama seaduse § 95, mis sätestavad eestkostja isikule esitatavad nõuded. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealisele DA eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealisele tuleb seada eestkoste seetõttu, et alaealine on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Esitatud materjalide kohaselt on alaealine DA vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kellele eestkoste seadmine on PkS § 92 kohaselt põhjendatud. Kohtuistungil kinnitas L D , et ta soovib, et teda määrataks alaealise eestkostjaks ka kohtumäärusega, mille kohta on ta esitanud ka kirjaliku avalduse. Kohus on seisukohal, et kuna L D on alaealist DA kasvatanud juba pikka aega vastutustundlikult, lapse elukoht on vanaema elukoht, lapse DA ning vanaema omavahelised suhted on usaldusväärsed, on põhjendatud L D määramine DA eestkostjaks. Arvestades L D isikuomadusi, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PkS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud, mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et lapse esindaja oli seisukohal, et alaealisel võiks lubada teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta kuni 100.- krooni ulatuses kuus, saab eestkostetaval lubada kohtu arvates teha tehingud ilma eestkostja nõusolekuta kuni 100.krooni väärtuses kuus. 3 Kohus on ka seisukohal, et eestkoste tuleb seda alaealisele DA täisealiseks saamiseni TsMS § 557 (2 1 ). Lukiina Vismann Kohtunik 4