) § 85 lg 4 alusel tehtud ettekirjutus pole kohalikule omavalitsusele kohustuslik. Ehitusloa nr 22259 õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole läbi viidud mitut järelevalvemenetlust ning kaebaja vastupidine väide on ekslik. Kohtumenetlusse arvamuse andmiseks kaasatud Tallinna Linnavalitsus toetas kaebaja seisukohti ja leidis, et kaebus tuleb T. Pohla kaebuses esitatud motiividel rahuldada. Kohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasatud regionaalministri kirjaliku selgituse kohaselt ei ole Siseministeerium sekkunud maavanema riiklikusse järelevalvesse ning kaebaja on Siseministeeriumi 13.09.2007 ja 16.11.2007 maavanemale saadetud kirjadele andnud ebaõige hinnangu. Siseministeeriumi poole pöördus A. Tulp, kes palus kontrollida, kas Harju maavanema tegevus Xxx xxx xx projekteerimistingimuste ja ehitusloa seaduslikkuse kontrollimisel on vastavuses kehtivate seadustega. Olukorras, kus isik on pöördunud Siseministeeriumi poole, on ka ministeeriumil kohustus kas vastata isikule ise või suunata probleemi lahendamine vastavale ametiasutusele. Siseministeerium vastas kodanikule võimaluste piires ning kuivõrd küsimus puudutas kohaliku omavalitsuse üksikakti õiguspärasust, siis tuli probleemist teavitada ka maavanemat. Regionaalminister on teinud maavanemale üksnes soovituslikke ettepanekuid.
lg 1 sätestab maavanema õiguse teostada järelevalvet, kuid ei täpsusta, mis peaks saama järelevalve teostamise ajendiks. Regionaalminister on seisukohal, et selleks võib olla muuhulgas ka üksikisiku või teise haldusorgani pöördumine. Maavanema seisukoht, et vaidlusalune korraldus nr 414-k ei ole haldusakt, on ekslik. Maavanem algatas järelevalvemenetluse 27.11.2007 korraldusega nr 2428-k, mitte varem, 3
sätestatust tulenevalt peab maavanema riikliku järelevalve tulemus olema vormistatud haldusaktina, milleks on seaduse täitmiseks antud korraldus. Kaebaja vaidlustatud Harju maavanema korraldused on õiguspärased ning T. Pohla kaebused tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohus asus 20.02.2008 ja 28.02.2008 määrustes seisukohale, et maavanema vaidlustatud korraldused ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses ning tõlgendas korralduse nr 2428-k tühistamiseks esitatud taotlust taotlusena tuvastada Harju maavanema poolt 27.11.2007 järelevalvemenetluse algatamise õigusvastasus ning korralduse nr 414-kk tühistamiseks esitatud taotlust taotlusena tuvastada Harju maavanema poolt 19.02.2008 korraldusega nr 414-k Tallinna Linnavalitsusele tehtud ettepaneku õigusvastasus. 21.05.2008 otsusega rahuldas kohus T. Pohla kaebuse, tunnistas Harju maavanema 27.11.2007 korralduse nr 2428-k ja 19.02.2008 korralduse nr 414-k õigusvastaseks ning mõistis Harju Maavalitsuselt kaebaja kasuks välja 39 025 kr asjas kantud menetluskulude katteks. Kohus leidis, et kaebajal oli kaebuste esitamise ajal põhjendatud huvi maavanema poolt nii järelevalvemenetluse algatamise (maavanema 27.11.2007 korraldus nr 2428-k on haldussisene toiming, mis haldusvälistele isikutele reeglina õigusi ja kohustusi ei tekita) kui ka linnavalitsusele ettepaneku (mis ei sisalda haldusakti muutmise imperatiivset kohustust) tegemise õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus asus 06.03.2007 otsuses nr 3-3-1-94-06 seisukohale, et menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik. Ühtlasi viitas Riigikohus enda 18.02.2002 otsusele haldusasjas nr 3-3-18-02 p-le 5, kus Riigikohus leidis, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Erandina on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise veaga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebusest nähtuvalt on T. Pohla just eeltoodud põhjusel mõlemad toimingud vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et maavanem on kord juba Xxx xxx xx elamu projekteerimistingimuste ja ehitusloa seaduslikkuse üle järelevalvet teostanud ja asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse aktid on õiguspärased, ning 05.12.2006 väljastatud ehitusluba ei ole ka kohtus vaidlustatud, on kaebajal põhjendatud huvi selle vastu, et kehtiva ning talle soodsa haldusakti (ehitusloa) suhtes maavanem mõjuva põhjuseta teistkordset järelevalvemenetlust ei algataks ning oma senist seisukohta haldusakti seaduslikkuse osas ei muudaks. Vaidlusaluste projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise üle teostas maavanem järelevalvet A. Tulbi 08.05.2007 avalduse alusel, asudes pärast järelevalve teostamist 30.07.2007 kirjas nr 1.3-2/2802 seisukohale, et aktid on õiguspärased. Samale seisukohale jäi maavanem 01.10.2007 vastuses Siseministeeriumi 13.09.2007 kirjale, milles leiti, et maavanem on eksinud seaduse tõlgendamisel. Siseministeeriumi 16.11.2007 kirja alusel on maavanem algatanud taas riikliku järelevalve samade haldusaktide seaduslikkuse üle. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei algatatud uut järelevalvet uute tõendite alusel, mis võiksid HMS § 44 kohaselt kaasa tuua menetluse uuendamise, vaid pärast Siseministeeriumi korduvaid tungivaid taotlusi täiendav järelevalvemenetlus algatada ja olukorras, kus Harju maavanem oli asunud seisukohale, et juba läbi viidud järelevalvemenetlus oli õiguspärane ning puudub alus ettepaneku tegemiseks ehitusloa kehtivate õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Seega saab järeldada, et teistkordne 4
ei anna maavanemale pädevust üksikakti seaduslikkuse üle korduva järelevalve läbiviimiseks olukorras, kus ta on akti seaduslikkuse kord juba tuvastanud ning puuduvad HMS §-s 44 sätestatud menetluse uuendamise alused. Arvestades maavanemale
-ga antud pädevust teostada järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle tuleb eeldada, et maavanem on Eesti seadustega kursis, millest tulenevalt ei saa kohus nõustuda maavanema seisukohaga, nagu saaks Siseministeeriumi seisukohta TsÜS § 68 rakendamise osas pidada uueks asjaoluks, mis õigustab korduva järelevalvemenetluse läbiviimist.
.1 lõikest 2.1 tuleneb, et regionaalminister on pädev teostama teenistuslikku järelevalvet maavalitsuste üle.
lõike 6 p 1 kohaselt ei laiene teenistusliku järelevalve kord riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele. Samuti ei saa
lõike 1 kohaselt Vabariigi Valitsus või teenistuslikku järelevalvet teostav ametiisik peatada riikliku järelevalve kohaldamisel antud akti täitmist või toimingut. Seega puudub regionaalministril teenistusliku järelevalve korras pädevus otsustada maavanema poolt riikliku järelevalve käigus tehtud toimingute seaduslikkuse üle.
-st ega muust seadusest ei nähtu, et regionaalminister jagaks maavanemaga riikliku järelevalve teostamise pädevust või asendaks maavanemat
Arvestades Siseministeeriumi ettepanekute konkreetsust ning asjaolu, et Siseministeerium on pidanud vajalikuks laskuda maavanemaga kirjalikku vaidlusesse maavanema poolt juba teostatud järelevalve tulemuste õigsuse üle, on Siseministeerium vaieldamatult sekkunud maavanema autonoomsesse pädevusse ning loonud tõsise ohu maavanema kui institutsiooni sõltumatusele riikliku järelevalve teostamisel hoolimata sellest, et ta formaalselt teenistuslikku järelevalvet maavanema suhtes ei algatanud. Asjas kogutud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et maavanem algatas teistkordse järelevalve üksikakti üle regionaalministri surve tulemusena ning teenistusliku järelevalve kartuses, mistõttu ei saa ka maavanema täiendavaid järelevalvetoimingud pidada sõltumatuks, kuna täidetud ei ole järelevalve teostamise põhiline eeldus – maavanema järelevalvemenetluse tulemusena tehtava otsuse sõltumatus. Kuivõrd Harju maavanema poolt järelevalvemenetluse algatamine oli õigusvastane põhjusel, et täidetud ei olnud järelevalve teostamise põhiline eeldus – maavanema sõltumatus, ning puudus uus asjaolu teistkordse järelevalvemenetluse alustamiseks, ei saa pidada formaalselt õiguspäraseks ka Harju maavanema poolt õigusvastase järelevalvemenetluse käigus tehtud ettepanekut kohalikule omavalitsusele, olenemata selle sisulistest põhjendustest. Kohus nõustub ühtlasi kaebajaga ka selles, et teistkordse järelevalvemenetluse käigus ei ole vastustaja pidanud vajalikuks kaebaja seisukohta TsÜS § 68 lõikest 4 tuleneva faktilise asjaolu (kaebaja ning A. Tulbi omavaheline suhtluspraktika) hindamisel ära kuulata, kuigi on otsustanud ettepaneku tegemise just eeltoodud tõendamist nõudvale asjaolule õigusliku hinnangu andmisega. Ka seetõttu on tegemist olulise menetlusnõude rikkumisega, mis võis mõjutada asja lahendamist ning toob kaasa ettepaneku õigusvastasuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Harju maavanema apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta T. Pohla kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus halduskohus oluliselt protsessiõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kaebuse põhjendatuse kontroll algab kaebeõiguse kontrollimisega ning kui kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei 5
Asjaolu, et kaebajal on võimalus enda õiguste kaitsmiseks ka edaspidiselt kas ehitusloa kehtetuks tunnistamise vaidlustamise või maavanema protesti alusel algatatavas kohtumenetluses osalemise läbi, ei ole piisav alus õigustamaks maavanema poolt ühel ja samal alusel ühe ja sama haldusakti suhtes korduvate järelvalvemenetluste läbiviimist. Vaidlustatud korraldused rikuvad kaebaja õigust efektiivsele ja eesmärgipärasele haldusmenetlusele. 6
, mille p 10 näeb ette, et maavanem teostab
§-s 85 sätestatud alustel ja korras järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle.
lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide üle.
lg 4 sätestab, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse ja kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem HKMS ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Esimese astme kohus leidis õigesti, et kaebaja poolt vaidlustatud maavanema korraldused ei ole haldusaktid, mistõttu ei saa kohtult taotleda nende tühistamist. Ekslik on aga esimese astme kohtu seisukoht, et maavanema viidatud korraldusi saab vaidlustada eraldi haldus- või menetlustoiminguna. Haldustoimingutele/haldusaktile õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumise olemasolu (HKMS § 7 lg 1). Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut/haldusakti, mis tema õigusi ei riku. Maavanema kõnealustest toimingutest ei teki kaebajale mingeid kohustusi ning need ei riiva mingil moel kaebaja õigusi, mistõttu oleks kohus pidanud jätma kaebuse rahuldamata T. Pohlal kaebeõiguse puudumise tõttu. Asjaolu, et järelevalve viidi läbi kaebajale soodustust andva haldusakti suhtes, ning väidetavalt tekitas järelevalve algatamine ja ettepaneku tegemine kaebajas ebakindluse ja põhjustas õigusabi kasutamise vajaduse, menetlustoimingute vaidlustamiseks kaebeõigust ei anna. Järelevalve raames tehtud ettepaneku näol on tegemist maavanema arvamusega.
lõikest 4 tuleneb, et maavanem võib, kuid ei pea ettepanekut tegema ning kohalik omavalitsus võib, kuid ei pea ettepanekut aktsepteerima. Maavanema ettepanekust tulenevate vaidluste lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse viisi kui maavanema ettepaneku kohtus vaidlustamine. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsus toimib ettepanekus märgitud viisil, on isikul, kelle õigusi volikogu või valitsuse selline tegevus riivab, õigus volikogu või valitsuse haldusakt või toiming kohtus vaidlustada. Kui volikogu või valitsus ei nõustu maavanema ettepanekuga, on maavanemal õigus pöörduda protestiga halduskohtusse. Isikud, kelle õigusi protesti rahuldamine puudutab, saavad oma õigusi kaitsta menetlusosalisena haldusasjas, milles protest läbi vaadatakse. Kuna T. Pohlal puudub kaebeõigus maavanema kõnealuste korralduste vaidlustamiseks, ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas järelevalvemenetlus on algatatud õiguspäraselt ja kas 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.