← Eesti

2-08-20856/14

2-08-20856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-20856 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. detsember 2008.a kl 16.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L. A. hagi S. A.`i vastu abielu lahutamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. november 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja L. A.; Kostja S. A. ja tema lepinguline esindaja G.A.. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada S. A.i (isikukood xxx, elukoht xxx) ja L. A. (isikukood xxx elukoht xxx) vahel
  5. märtsil
  6. aastal Narva linnas sõlmitud abielu (abieluakti nr 136, abielutunnistus nr. II-ЛА 286813).
  7. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  8. Saata kohtuotsus pärast Perekonnaseisuosakonnale. jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule(Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 1

(3)2-08-20856
  1. mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 02.03.1990.a Narva linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud kaks last, kelle ülalpidamiseks on Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud elatis.
  2. Abikaasade abielulised suhted lõppenud rohkem kui aasta tagasi, kostja elab oma elu. Hageja palus vastavalt PkS §26, §27 lg1 ja §29 lahutada poolte abielu.
  3. Viru Maakohtu 11.06.2008.a määrusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 1 000 krooni tasumiseks.
  4. Hageja kõrvaldas puudused 07.07.2008.a. KOSTJA VASTUS
  5. oktoobril 2008.a esitatud vastuses nõustus kostja hagiga. Kostja palus arutada tsiviilasja kohtuistungil. KOHTUISTUNGID
  6. Kohtuistungil hageja ei soovinud menetluse peatamist ja palus abielu lahutada, kuna kostja elab juba 2 aastat eraldi. Hageja seletuste kohaselt abielu lahutamise põhjuseks on see, et kostja elab teise naisterahvaga.
  7. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja seletuste kohaselt elab ta Tallinnas koos teise naisterahvaga. Kostja ei olnud nõus abielu lahutamisega Perekonnaseisuameti kaudu, kuna soovis lahendada ühisvaraga seotud küsimused. Kuigi ühisvara ei ole veel jagatud, on see küsimus lahendatud. Kostja palus lahutada poolte abielu.
  8. Kostja esindaja samuti palus abielu lahutada, sest pooled ei soovi abielu suhteid jätkata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja kostja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  10. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti 02.03.1990.a Narva linnas (t.lk. 48). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest väidab, et kohtuväliselt ei olnud võimalik abielu lahutada, kuna kostja sellega nõus ei olnud.
  11. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
  12. PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist.
  13. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seletuste kohaselt tegelikult nende vahelised suhted on lõppenud. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohtuistungil ei 2
(3)2-08-20856 soovinud pooled menetluse peatamist, nad ei soovi enam abielu säilitada. Kostja elab teise naisterahvaga ja sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada.
  1. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamise üle. Oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil ta on võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Menetluskulud
  2. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1 000 krooni. Kuna TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.