2-08-23672/5

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine

1. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-23672 L.K. versus A.M. põlvnemise tuvastamine ja elatise nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja L.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxxx) Ingrid Vinnal (Juridic & Invest OÜ; aadress Vabaduse plats 6 Viljandi 71020) A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx) Hageja esindaja Kostja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
2. Rahuldada L.K.e hagi A.M. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lugeda tuvastatuks D K (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvnemine A.M.ist (isikukood xxxxxxxxxxx). Muud otsustused
3. Seoses menetluskuludega ja kohtumääruse edastamisega: 2.1 menetluskulud jätta kostja kanda; 2.2 saata määruse koopia sünnikande teinud perekonnaasutusele. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas
4. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Menetluse käik Hageja on taotlenud lapse isast põlvnemise tuvastamist. Poolte vahelisest suhtest, mis kestis 2004.a kuni 2005.a sündis xx. xxxxxx xxxx tütar D K. Kuna hageja kostjaga abielus ei olnud ja kostja talle oma nime ei andnud, sai lapse sünniakti kantud vastavalt PkS § 43 lg 1 lapse isa nimi. Hageja soovib tuvastada xx. xxxxxxxx xxxx.a sündinud tütre D K põlvnemist kostjas A.M.ist kuna kostja on samuti kohustatud oma last kasvatama, tema eest hoolitsema ja ülal pidama. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud hageja ja kostja vahel
6. novembril 2008 sõlmitud ja
7. detsembril 2008 kohtule esitatud kompromissis. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.
8. Kohtu põhjendused 2.
9. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 2.
10. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus TsMS § 450 lg 1 sätestab et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuna hageja ja kostja on taotlenud põlvnemise osas õigeksvõtule põhinevat otsust, siis leiab kohus, et põlvnemise nõude osas saab teha osaotsuse ning selle jõustumisel kinnitada kompromiss elatise nõudes ja lõpetada asjas menetlus. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et D K põlvneb kostjast A.M.ist. Põlvnemise õiguslik tähendus on sätestatud perekonnaseaduses (PKS) §-s 38, mille kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras; laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud ning laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PKS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Vastavalt PKS § 42 lg-le 2 põlvnemise tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 2 Kohus saadab põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. (PKS § 42 lg 3). 2.
11. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 164 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt jätab kohus põlvnemise tuvastamise nõudelt tasutud riigilõivu kostja kanda, kuna teistsugune jaotus oleks ebaõiglane hageja suhtes Helle Tamm Kohtunik 3