. Riigikohtu lahendites nr 32-1-111-96 ja nr 3-2-1-23-98 on asutud seisukohale, et hageja peab tõendama, et kehavigastuse tagajärjel on talle moraalne kahju tekkinud. Kostja on hagejale moraalse kahju hüvitise juba enne kohtumenetlust täies ulatuses maksnud, mis vastas heale tavale ja praktikale. Hageja arvestas lisakulutusi 13 500 krooni, kuid tõendatud ei ole, sugulaste poolt hageja põetamine 27 kuu jooksul on seotud ainult liiklusõnnetusega. Põetamine pole arvestatav mittevaralise kahjuna. Hageja pole põhjendanud, miks ta ei hakanud rahalist hüvitist nõudma juba 2005.a, vaid ootas üle kahe aasta. Kohus pole seda põhjust välja selgitanud, vaid on automaatselt lisanud ka selle aja eest kahjusumma hagejale väljamaksmiseks. Apellatsioonkaebuse vastus 3 5. Hageja leiab, et Harju Maakohtu otsus on õige ja seaduslik ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et 12.12.2004 toimunud avariiga on hagejale põhjustatud kostja poolt raske terviserike.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõuet põhjendanud ja tõendanud kahju olemasolu, s.o toonud esile, millised negatiivsed mittevaralised tagajärjed põhjustati ja oma väiteid tõendanud. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud menetlusõiguse norme. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega hagejal. Hageja on tõendanud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tal raske tervisekahjustus, mis tõi kaasa muudatusi elukorralduses ja et ta on käesoleva ajani sõltuvuses kõrvaliste isikute abist. Tunnistaja ütlustel oli hageja pärast avariid pool aastat kipsis ja pidi lamama voodis, sõltudes perekonnaliikmete abist. Tõendatud on, et hageja ei ole käesoleva ajani suuteline iseseisvalt käima poes ja turul, vaid käimine piirdub hoovis liikumisega. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kahjulike tagajärgede ilmnemist. Hageja on esile toonud asjaolud: s.t et tal esineb püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, ta heaolu on langenud tingituna püsivast piirangust tegevuses. Hageja jalg ei ole paranenud ja liikumisvõime on piiratud. Kostja on kaebuses seadnud kahtluse alla hageja tervisekahjustuse seose toimunud avariiga ja üksnes tema poolt põhjustatud avariiga. Kostja kaebuse väited on oletuslikud ja tõendamata ning nendega ringkonnakohus ei arvesta. Apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, mille kohaselt on kohus jätnud arvestamata hageja vanuse ja varasema tervisliku seisundi, jätab kolleegium tähelepanuta
Mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas on ringkonnakohus nõus maakohtu põhjendustega. Kohus on õigesti kohaldanud hüvitise suuruse otsustamisel VÕS § 127 lg 6. Hageja poolt nõude põhjenduseks arvestatud keskmise palga suurus ja lisakulutuste suurus ei ole ülemäära suur. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Asjaolu, et kindlustus maksis hagejale isikukahjuna valu ja vaeva eest 4000 krooni, ei piira hageja õigust esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Apellandi vastupidine seisukoht on ekslik. Apellatsioonkaebuses on kostja uuesti tõstatanud hagi esitamise tähtaegsuse küsimuse, kuid sellele väitele on maakohus otsuses vastanud. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.