Obsah (11)

§ 661§ 428§ 429§ 432§ 150§ 168§ 174§ 138§ 144§ 200§ 178

Tsiviilasi nr 2-07-56753 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2008. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07

§ 661lg 1 ja 2).

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi I.A. vastu 8 020,80 krooni väljamõistmiseks.

1. oktoobril
2. a saabus Tartu Maakohtusse hageja avaldus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus

1. oktoobril
2. a kostja esindajat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates seisukoha esitamiseks tähtaja
3. november
4. a.
5. novembril
6. a esitas kostja kirjaliku seisukoha, milles teatas, et nõustub asja menetluse lõpetamisega hageja poolt hagist loobumisega. Samas teatas kostja, et seoses tsiviilasjaga on temal tekkinud menetluskulud summas 2 000 krooni, milleks on kulu sõiduauto kütusele, kuna kostja töö on väljaspool Tartut ja kostja pidi leidma aega vastuste esitamiseks kohtu nõutud ajaks. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 428

lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

).

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Julianuse Inkasso Agentuur AS on

1. detsembril
2. a tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Riigilõiv palutakse tagastada OÜ Aktiva Finants kontole.

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab OÜ Aktiva Finants kontole nr 332066230003 Sampo pangas riigilõivu summas 125 krooni.

§ 168

lõike 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist ilma, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 174

lõike 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144punkti 2 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidukulud.

Kostja on esitanud kohtule sõidukulude tõendamiseks bensiini ostutšekid Olerex ja OÜ Kris Kütus Kiviõli ja Jõhvi tanklatest ajavahemikus

1. juuli
2. a kuni
3. november
4. a. Ostutšekkidest nähtuvalt on sel perioodil ostetud bensiini 2 026,91 krooni eest. Kohus märgib, et väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud, mida kohus saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks.

§ 200

lõike 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kooskõlas

§-ga 2 ja § 200 lõikega 2 on menetlusõiguse heauskne kasutamine selline menetlusosalise käitumine, mis on suunatud tsiviilasja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemisele. Võimalikult väikeste kulude all tuleb mõista selliseid rahaliselt mõõdetavaid kulutusi, mille tegemine on poolele möödapääsmatu tsiviilasja õigeks ja kiireks lahendamiseks ning mis ei koorma teisi menetlusosalisi rohkem kui minimaalselt võimalik oleks. Suuremate kulutuste, kui menetluses minimaalselt vajalik, tegemine arvestusega, et kohtukulud jäetakse vastaspoole kanda, on menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Kohus on seisukohal, et ainult sellised kohtuvälised kulud on vajalikena käsitletavad, mis on poolele vajalikud tema tsiviilkohtumenetluskohustuste täitmiseks ning samas koormavad teist menetluspoolt vähimal võimalikul viisil. Sellest suuremate kulutuste kandmine enda menetlusõiguste teostamiseks on poole võimalus, kuid teisele poolele suuremate kohustuste asetamine ei ole käsitletav menetlusõiguse teostamisel vajaliku kulutusena. Seega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite esitamiseks 18. juulil 2008. a, hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 13. oktoobril 2008. a ja kirjaliku seisukoha esitamiseks seoses hagist loobumisega 14. novembril 2008. a piisanuks nimetatud menetlusdokumentide postitamisest kohtu aadressil. Arvestades eeltoodut jätab kohus 2 kostja taotluse menetluskulude (kostja sõidukulud) summas 2 000 krooni väljamõistmiseks hagejalt rahuldamata kui mittevajaliku ja põhjendamatu kulu.

§ 178

lõike 1 teise lause kohaselt kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3 000 krooni (määrusega kostja jaoks rahuldamata jäetud osa), on määrus selles osas lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik 3