Obsah (5)

§ 428§ 1741§ 168§ 175§ 150

Tsiviilasi nr nr 2-08-53281 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi J.T. hagi V.S., S.

§-dest 1741 lg 1, 175 lg 1, 428 lg 1 p 3, 429 lg 1, 431, 433 lg 1, 661 lg 1 ja 2, kohus m ä ä r a s:

1. Lõpetada menetlus J.T. hagis V.S., S.M., K.S. ja K.S. vastu korteriomandi valduse tagastamiseks.
2. Välja mõista V.S. ilt J.T. i kasuks õigusabi kulude katteks 1770 krooni ja riigilõivu katteks 250 krooni.
3. Välja mõista S.M. J.T. i kasuks õigusabi kulude katteks 1770 krooni ja riigilõivu katteks 250 krooni.
4. Kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisel tagastada J.T. ile tema poolt 08.08.2008 maksekorraldusega viitenumbriga 2900072699 tasutud 1000 krooni suurusest riigilõivust 50 %, so 500 (viissada) krooni kandmisega J.T. i kontole XXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolmkümmend päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on J.T. hagi V.S. , S.M. , K.S. ja K.S. vastu korteriomandi valduse tagastamiseks. Hageja on kohtule esitanud kirjaliku avalduse, sest kostjad on hagejale kuuluvast korterist välja kolinud. Hageja soovib kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Kostjatel ei ole vastuväiteid asjas menetluse lõpetamisele, sest nad on 03.11.2008 korteriomandi hagejale üle andnud, kuid nad paluvad jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu seisukoht

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Hageja ei soovi asja edasist menetlemist, mistõttu kohus peab võimalikuks asjas menetlus lõpetada.

§ 1741

lg 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu … määrab kohus menetluse lõpetamise määruses… lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas on kostjad hageja nõude rahuldanud alles pärast hagi esitamist kohtusse. Hageja on saatnud kostjatele 13.05.2007 meeldetuletuse eluruumi vabastamise kohta ja 12.11.2007 ülesütlemisavalduse, milles palus vabastada eluruum hiljemalt 15.02.2008 (meeldetuletus ja ülesütlemisavaldus on lisatud hagiavaldusele). Hagi on kohtusse esitatud 11.08.

1. Kostjad vabastasid eluruumi alles 03.11.
2. Hageja nõue kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks seaduslik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabi kulu summas 5310 krooni on põhjendamatult suur. Õigusabi osutajaks ei ole advokaadibüroo, vaid õigusbüroo, mistõttu kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks 1180 krooni suuruse tunnitasu koos käibemaksuga. Õigusabi osutamise maht (hagiavalduse koostamine) kolm tundi on põhjendatud. Kohus mõistab menetluse lõpetamise määruses kostjatelt välja (3x1180) 3540 krooni hageja õigusabi kulude katteks.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Teine pool riigilõivust, so 500 krooni, tuleb samuti kostjatelt välja mõista hageja menetluskulude katteks. Kohtunik 2