Obsah (7)

§ 116§ 195§ 113§ 128§ 142§ 146§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

§ 116

lg-le 6 võib kahjustatud lepingupool kestvuslepingu üles öelda, kui seda oluliselt rikutakse. Hageja on lepingu ülesütlemise alusena märkinud asjaolu, et rentnik ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale kasutusrendilepingu objektiks oleva sõiduki kasutamise eest. See asjaolu on tuvastatud hageja esitatud teatisega (tl 13), milles märgitud kohustuse täitmata jätmist ei ole kostja vaidlustanud. Kuna põhivõlgnik ei täitnud lepingumaksete tasumise kohustust, oli hagejal õigus kasutusrendileping üles öelda. Põhivõlgniku poolt vara üleandmisega on tuvastatud, et ta on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Seega on tuvastatud, et kasutusrendileping on

§ 195lg 2 alusel lõppenud.

11.

§ 195

lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega oli põhivõlgnik kohustatud kuni 07.11.2005 tasuma maksegraafiku järgseid makseid täies ulatuses. Hageja esitatud andmete ja viivisearvestuse kohaselt jäi rentnikul kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata osaliselt 2005.a augustikuu makse summas 3 001,35 krooni ja sama aasta septembri- ning oktoobrikuu makse, mõlemad 5 982,80 krooni. Seega on rentnik kohustatud tasuma hagejale kapitalirendilepingu alusel kokku 14 966,95 krooni.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et põhivõlgnik oli vaatamata lepingu lõpetamisele ja auto tagastamisele hagejale lepingu järgi võlgu lisaks liisingumaksetele ka liikluskindlustuse eest 287 krooni (tl 14), kindlustusmakse summas 5 595,08 krooni (tl 15), notariaalse volikirja tellimise eest 305,62 krooni (tl 16), sõiduki dublikaatpassi väljastamise eest 236 krooni (tl 17), sõiduki hoolduse ja remondi eest 8 025,01 krooni (tl 18) ja müügiteenuse eest 4 950,01 krooni (tl 19), kokku 19 398,72 krooni.
2. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja arvestas eeltoodud maksetelt viivist vastavalt lepingule. Kostja on vaidlustanud viivise maksmise põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud asjaolust, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitmata, mistõttu võeti temalt võimalus tasuda võlg õigeaegselt ning vältida viivise maksmist. 14.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kasutusrendilepingu p-le 6.7 kohustus rentnik ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemise korral maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,3% tähtaegselt maksmata summast. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani. Hageja viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist kuni 04.05.2007, s.t hagiavalduse koostamise kuupäevani kokku summas 87 756,03 krooni. Kuna viivis ületab tasumata arvete kogusummat, on hageja seda vähendanud, nõudes viivisena 34 364,67 krooni. Hageja väitel kandis ta rentniku võlgnevuse tõttu kaudset majanduslikku kahju ehk saamata jäänud tulu

§ 128

lg 4 tähenduses, kuna tal jäi saamata kasu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Kohus leiab, et hageja nõue kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise 34 364.67 krooni saamiseks tuleb rahuldada. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Võlgnik ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud.

1. Ka hageja 5 000 krooni suurune leppetrahvi nõue tuleb kohtu hinnangul rahuldada. Vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste p-le 5.10 on rentnik kohustatud maksma hagejale muuhulgas lepingu punktis 10.1 (s.t hagejapoolsel lepingu ülesütlemisel 3 rentnikupoolsete kohustuste rikkumisel maksete mitteõigeaegsel tasumisel) toodud kohustuse rikkumisel leppetrahvi kuni 20% rendiobjekti maksumusest.
2. Hageja ja kostja 20.12.2004 sõlmitud käenduslepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale rentniku poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid rentniku rahalisi kohustusi, s.t täitma kasutusrendilepingust tulenevaid rentniku kohustusi juhul, kui viimane neid ei täida. Kostja ei ole tõendanud, et rentnik oleks oma kohustused täitnud. Seega tuleb vastavalt käenduslepingule ja

§ 142lg-le 1 nimetatud summa tasuda kostjal.

1. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejapoolne kasutusrendilepingu ülesütlemine ja põhivõlgniku poolsest kohustuste täitmata jätmisest teavitamine ei ole tuvastatud. See asjaolu on tuvastatud hageja 07.11.2005 teatisega lepingu lõpetamise kohta ning asjaoluga, et liisinguese on hagejale tagastatud. Kostja oli rentniku ainus osanik, juhatuse liige ja töötaja. Kohus leiab, et kostja väited, et ta ei teadnud rentnikupoolsest lepingu rikkumisest, on paljasõnalised.
2. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Kostja palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata viiviste ja leppetrahvi väljamõistmise nõuded ning menetluskulud hageja kanda.
4. Hageja esitas kostjale viivisenõude, kuid ei teavitanud kostjat, et põhivõlgnik jättis oma kohustused täitmata. Sellega võttis hageja kostjalt võimaluse tasuda võlgnevus õigeaegselt ning vältida sellega viiviste maksmist. Hageja poolt kostja teavitamine põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest ei ole tõendatud. Ka põhivõlgnikku ei teavitatud lepingu lõpetamisest.
5. Paljasõnalised on hageja väited ka leppetrahvi nõude esitamise kohta. Hageja sellist nõuet kostjale ei esitanud. Puudub alus viiviste ja leppetrahvi väljamõistmiseks.
6. Alusetud on hageja väited, et kostja viivitas maksete tasumisega pahatahtlikult. Hagejale on teada, et kostja oli OÜ Volcam Trans omanik, juhatuse liige ja ainuke töötaja. Ettevõtte pankrotistumine tõi endaga kaasa ka kostja majandusliku olukorra halvenemise ning sissetulekute kaotuse.
7. Kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt ta nõustus tasuma põhivõla. Kostja palus TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta apellatsioonkaebuse rahuldamisel menetluskulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10. Kostja on kohtuotsuse vaidlustanud viivise ja leppetrahvi väljamõistmise osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
11. Kaebuse põhjendustes on kostja korranud hagile esitatud vastuväidetes viivise ja leppetrahvi nõuet vaidlustades väljendatud seisukohti ning leiab endiselt, et need nõuded ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole kostjat kui käendajat põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisest teavitanud. Maakohus on kostja sellekohasele seisukohale piisava põhjalikkusega hinnangu andnud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu 4 seisukohaga, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendust korrata.
12. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja maakohtu otsuse täpsustuseks märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kostjal on võlausaldaja ja käendaja vahelisest põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta käiva teabe jagamise kohustusest kujunenud ekslik ettekujutus. Vastavalt

§ 146

lg-le 1 on võlausaldaja kohustatud andma käendajale teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta üksnes käendaja nõudel. See tähendab, et küsimus käendaja kohustuste piiramisest (

§ 146

lg 3) saab kerkida vaid juhul, kui on tõendatud, et kändaja on võlausaldaja poole pöördunud, kuid põhivõlgniku poolt kohustuse täitmise kohta käivat teavet ei ole võlausaldaja käendajale andnud. Kostja on endal lasuvast teabe taotlemise tõendamiskoormisest mööda läinud ja heidab ekslikult hagejale ette viimase poolt käendaja teavitamise tõendamata jätmist. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks

§ 146

lg 1 alusel pöördunud käendajana teabe saamiseks hageja poole, kohtule esitatud ei ole. Ilmselt puudus sellesisulise teabe saamiseks hageja poole pöördumiseks ka vajadus, kuna olles enda kinnitusel põhivõlgniku ainuosanik, juhatuse liige ja ainuke töötaja, pidi kostjal olema selge ülevaade sellest, kas ja kuidas põhivõlgnik oma kohustusi hageja ees on täitnud. 29. Lisaks sellele tugineb kostja kaebuses ekslikult

§ 145

lg-le 2, ajades segi viiviste ja leppetrahvi ning samas sättes silmas peetud nõude sissenõudmise kulud. Viimati nimetatud kulutuste hüvitamise nõuet ei ole hageja esitanud ja seetõttu on kostja poolt viiviste ja leppetrahvi nõude maksmapanemisele vastu vaidlemisel

§ 145lg-le 2 tuginemine asjakohatu.

1. Viiviste ja leppetrahvi arvutuse õigsust ei ole kostja kahtluse alla seadnud ega viiviste vähendamist taotlenud ning seetõttu on maakohus hagi õigesti kogu ulatuses rahuldanud.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Iko Nõmm 5 Malle Seppik Ande Tänav