2-08-56823/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-56823 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J B’e hagi N B’e vastu elatise suurendamise nõudes Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised Resolutsioon Hageja: J B (IK XXX, elukoht: XXX) Kostja: N B (IK XXX, elukoht: XXX)
2. J B’e hagi rahuldada.
3. Suurendada Sillamäe Linnakohtu 02.09.1999 otsusega väljamõistetud elatist ja mõista N B’elt välja elatis igakuise elatusrahana J B’e kasuks poja N B’e (isikukood XXX) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.09.2008 kuni poja N B’e (sünd 01.02.1997) täisealiseks saamiseni so kuni 01.02.2015 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Maakohtu kantselei kaudu 08.12.2008 kell 16.00 Viru Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavaldus ja selle põhjendused 1
5. Viru Maakohtule 01.09.2008 esitatud hagiavalduse(t lk 01.09.2008) kohaselt lahutati poolte abielu 13.09.1999.a Sillamäe Linnakohtus.
6. Poolte abielust sündis 01.02.1997 poeg N B.
7. Sillamäe Linnakohtu 13.09.1999.a otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis poja N B’e ülalpidamiseks summas 600 krooni.
8. Hageja palub suurendada elatist ja mõista elatis välja perekonnaseadusega kehtestatud miinimummääras, mis käesoleval aastal on 2 175 krooni. Kostja vastus
9. Kostja oma vastuse leiab, et elatise suurendamine on võimatu (t lk 17-19)
10. Kostja selgitab vastuses, et abielulahutuseni pidas peret ülal kostja, abikaasa tol ajal ei töötanud. Kostja töötas RAS Silmet peaökonomistina ning pere elas kostja ametikorteris. Kostja väitel viis hageja kodust lahkudes kaasa kodutehnikat 32 000 krooni eest. Suusõnaliselt leppisid pooled kokku, et igakuise elatise suurus saab olla ainult 600 krooni.
12. aasta augustis sai kostja kirja kohtutäiturilt, milles teatati, et elatise võlgnevus on 57 922, 50 krooni. Telefoni teel leppis kostja hagejaga kokku, et maksab igakuiselt elatist 1 087, 50 krooni ja 1 912 krooni elatise võla kustutamiseks, seega kokku igakuiselt 3 000 krooni. Kostja leiab, et sellisel viisil sai asi lahendatud kompromissiga. Alates 2008.a septembrist arvestatakse nimetatud summa kostja töötasust maha.
13. Kostja sõnul tekkis elatise võlg põhjusel, et kostja oli pikka aega töötu, puudus pidev sissetulekuallikas.
14. Kostja leiab, et elatise suurendamine on võimatu, kuna pikaaegse töötuse tõttu on kostjal tekkinud võlad - igakuine elatis 1 500 krooni poeg D B kasuks - võlg OÜ C K (pankrotis) ees. Võlasumma 608 673, 49 krooni, kokkuleppe alusel igakuine makse 1 000 krooni. - Kommunaalkulud - Võlg 2 338, 10 täiteasjas 026/2008/1102, sissenõudja Eesti Vabariik - Lisaks on kostjal veel nuid võlgu, mida tuleb tagasi maksta.
15. Kostja kavatseb vormistada II grupi invaliidsuse, kuna aastatel 2000-2007 on olnud 3 korda statsionaarsel ravil ja läbninud kaks operatsiooni.
16. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele
17. Hageja selgitab kostja vastusele esitatud täpsustuses (t lk 37-38), et suulise kokkuleppe kohaselt võttis hageja abielu lahutamisel kaasa ühiselt soetatud asjad, kuid kolmetoaline korter jäi kostjale. Samuti ei maini kostja neid hageja esemeid, mille müüs erinevate võlgade katteks abielu ajal, samuti 6 000 krooni lapse sünnitoetruse raha, mille kostja ära kulutas.
18. Elatise võlgnevus on 57 922, 50 ning püüdes mõista kostja majanduslikku seisu, leppis hageja kostjaga kokku igakuises makses 3 000 krooni, millest 1 087, 50 krooni on elatis ja 1912, 50 krooni võla katteks. 2
19. Alates 1999.a kuni käesoleva ajani on hagejale laekunud lapse ülalpidamiseks 1 967 krooni
20. aasta septembris ja 2 370 krooni 2008.aasta oktoobris.
21. Hageja palub suurendada elatis kehtestatud miinimummäärani. Kirjaliku menetluse teade
22. Kohus teatas 03.11.2008 pooltele, et kohus lahendab TsMS § 403 lg 1 tulenevalt J B’e hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes kirjalikus menetluses. Kohus määras täiendavate tõendite esitamise tähtaja
23. november 2008 ja teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 08.12.2008 kell 16.
25. Kohtu määratud tähtajaks pooled täiendavaid tõendeid ega dokumente ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
26. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
27. Kohus tuvastas, et - Sillamäe Linnakohtu otsusega 02.09.1999 (t lk 2) on lahutatud poolte abielu ja mõistetud välja elatis N B’elt J B’e kasuks poja N Ba’e ülalpidamiseks summas 600 krooni kuus - N B’e (isikukood XXX) vanematena on sünnitunnistusele (t lk 3) kantud Kostja N B ja hageja J B - Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi palgatõendi kohaselt on J B’e töötasu hagi esitamisele eelnenud kuue kuu eest kokku 55 801, 65 krooni (t lk 4) - N B’e töötasu perioodil 01.08.2008 – 31.08.2008 oli 5 941 krooni (t lk 21) - Maksu-ja Tolliameti tõendi kohaselt on aastatel 2000-2008 tehtud väljamakseid N B’ele kokku 138 109 krooni (2002, 2004, 2005, 2006 tulude kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad)
28. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
29. Hageja palub hagiavalduses suurendada Sillamäe Linnakohtu 02.09.1999 otsusega välja mõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras (2 175 krooni igakuiselt)
30. Üldreeglina ei või PkS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja väljamõistetud elatise suurendamist elatise miinimummäärani. Kuupalga alammäär
31. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimumsuurus kuus ühe lapse kohta seega 2 175 krooni.
32. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega, kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 3
33. Kostja elatise suurendamisega nõus ei ole, põhjendades seda asjaoludega, et pikaaegse töötuse tõttu on kostjal tekkinud muid tasumata kohustusi (t lk 18) ja elatise tasumiseks taotletud määras puuduvad tal rahalised vahendid.
34. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud
35. aastast.
36. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-6507)
37. Kostja väidab, et kavatseb taotleda II invaliidsusgrupi määramist, kuna on aastatel 20002007 viibinud 3 korda statsionaarsel ravil ja talle on tehtud 2 operatsiooni. Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas tema tervislik seisund takistab piisavate elatusvahendite teenimist. Kostja esitatud väljavõte haigusloost (t lk 32) päevakirurgia osakonnas teostatud operatsiooni kohta ei tõenda, et kostja võime tööd teha oleks mingil viisil takistatud. Nimetatud tõendist nähtuvad vaid füüsilise töö piirangud postoperatiivselt kahe kuu jooksul.
38. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja iga päev. Lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. Ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ühe vanema poolt vähendab lapse võimalust saada piisavas ulatuses igapäevaselt vajalikke elatusvahendeid.
39. Elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohus leiab, et 1999.a väljamõistetud elatis suuruses 600 krooni kuus on 11-aastase lapse ülalpidamiseks ilmselgelt ebapiisav, ega kata lapse igapäevaseid vajadusi.
40. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja ei ole tõendanud oma töövõime piiratust, samuti ei ole ta tõendanud, et tema muu varaline seisund ei võimalda tasuda poja N B’e ülalpidamiseks elatist miinimummääras. Muude täitmata kohustuste olemasolu ei õigusta ülalpidamiskohustuse täitmatajätmist.
41. Kuna puuduvad PkS § 61 lg 6 sätestatud alused vähendamaks elatise suurust alla miinimummäära, leiab kohus et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab J B’e hagi, suurendab Sillamäe Linnakohtu 02.09.2008 otsusega N B’elt väljamõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks poja N B’e ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus. Kohtunik 4