TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-637 Otsuse kuupäev 30. september 2008.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla toim

§ 98lg 1 alusel.

15.06.2007.a saabus S. Issajev tagasi Tartu Vanglasse ning 16.06.2007.a kirjutas ta kaarti ja andis allkirja, et annab ära hoiule üldlattu asjad, aga kambrisse võtab kaasa dokumendid, mille kohta on samuti kaart olemas. S. Issajev märgib, et 17.12.2007.a läbiotsimise käigus viidi kaebuse esitaja teise kambrisse, kuigi ka enne seda on korraldatud läbiotsimisi, aga siis pole välja viidud. Selle aja jooksul olid pidevalt läbiotsimised ja vangla töötajad nägid kõiki S Issajevi asju. S. Issajev märgib, et mp3-mängija oli tal kambris olemas üle poole aasta ning ta on seda probleemideta kasutanud. Kaebajal on alles kõik mp3mängija, kõrvaklappide, pistiku ja juhtmete dokumendid, mis juba tõestab, et need kõik on tema isiklikud asjad. Kaebuse esitaja märgib, et mp3-mängija on tema õe kingitus ja tema sugulased saatsid selle tema jaoks 3000 krooni eest. Vangla vastustest on kaebaja arvates selgelt näha, et administratsioon räägib väljamõeldisi, et mp3-mängija justkui ei olegi isiklike asjade nimekirjas. Kaebaja märgib, et tal on säilinud koopia isiklike asjade nimekirjast, mis tõendab vastupidist. S. Issajev märgib, et tal on tunnistajad 3 inimest, kes nägid, kui ta sai mp3-mängija panderolliga. Ema saatis

1. juunil paki,
2. juunil tuli teatis postilt Pärnu eelvangistuskambrisse. Kaebajale väidetavalt valetati, öeldes, et kui midagi tuleb, siis ta saab kindlasti kätte. Kaebaja märgib, et Arestimaja on kõikidele kinnipeetavatele transiidipunktiks, kus pakiteatised võivad kaotsi minna. Mp3-mängija äravõtmiseks ei olnud mingit põhjust. Kaebaja märgib, et tõi mp3-mängija kaasa eelvangistuskambrist ja seda tõendab kirje isiklike asjade kaardil, kus asjas nr 3-06-2241 Tallinna Halduskohtus on näha, et CD-plaadid võeti ära ilma kaebaja teadmata juba laos, kui kaebaja oli teises vanglas kohtu pärast. CD plaat oli just selle mp3-mängija oma. Mp3mängijaga lasti kaebuse esitaja vanglasse ilma probleemideta. Vastustaja vastuväited 4.Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et S. Issajevi kaebus on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata ja kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja selgitab, et Tartu Vanglas kinnipeetav Stanislav Issajev viibis perioodil 08.06.2007.a - 15.06.2007.a ja 13.07.2007.a - 27.07.2007.a Pärnu Politseijaoskonna arestimajas. Vangistusseaduse (edaspidi

) kohaselt ei ole süüdimõistetud kinnipeetaval paki saamise õigust. Pakki võivad

§ 98kohaselt saada ainult vahistatud.

2007.a juunis, kui kaebaja viibis Pärnu Arestimajas oli kaebaja süüdimõistetu staatuses ja seega puudus temal paki saamise õigus. Seega isegi juhul kui kaebaja mp3-mängija arestimajast sai, on see saadud õigusvastaselt. 2 Vastustaja märgib, et S. Issajevi poolt 12.05.2008.a kohtule saadetud kaebuse täiendusest võib aru saada, et kaebaja arvates ei laiene süüdimõistetutele pakisaamise keeld arestimajades viibimise ajal st, et arestimajas viibides võib süüdimõistetu pakke saada.

§ 1

kohaselt sätestab käesolev seadus vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused. Seega laieneb

regulatsioon ka arestimajadele.

§ 156lg 5 kohaselt kinnitab Arestimaja sisekorraeeskirjad siseminister.

Kaebaja Pärnu arestimajas viibimise hetkel kehtis siseministri 1. detsembri 2000.a määrusega nr 71 kinnitatud „Arestimaja sisekorraeeskiri“. Nimetatud eeskirja § 2 sätestas määruses kasutatavad mõisted ja selle paragrahvi lõike 3 kohaselt kohaldati arestialuse kohta sätestatut ka kõigile teistele arestimajas kinnipeetavatele isikutele, kui määruses ei olnud sätestatud teisiti. Arestimaja sisekorraeeskirja § 18 sätestas, et õigus pakki saada on vahistatul ning seda üks kord nädalas käsi- või postipakina kogukaaluga kuni viis kilogrammi. Seega oli Arestimaja sisekorraeeskiri kooskõlas vangistusseadusega ning selles sätestati eraldi, et vahistatul, mitte kõikidel arestialustel, on arestimajas paki saamise õigus. Esialgses kaebuses väitis S. Issajev, et temale toodi mp3-mängija 08.06.15.06.2007.a ajal Pärnu Arestimajas viibides. Kaebuse täienduses märgib aga, et ema saatis paki 19.06.2007.a ja teatis paki kohta saabus arestimajja 20.06.2007.a seega juba ajal, mil ta oli tagasi Tartu Vanglas ja ei saanud kuidagi vastu võtta ema poolt saadetud pakki. Kui nüüd oletada, et ema saatiski paki 19.06.2007.a ja kaebaja oleks selle kätte saanud teise Pärnu Arestimajas viibimise ajal, siis ei saaks kajastuda mp3-mängija kaebaja omakäeliselt kirjutatud ja 14.06.2007.a (number muudetud 2008) kuupäeva kandvas nimekirjas, kus on üles loetletud esemed, mis S. Issajevil enda juures kambris on. Vaidemenetluse käigus on tõendatud, et Pärnu arestimajja kaebajale pakke ega panderolle toodud ei ole, selle kohta puuduvad märked isiklikus toimikus. Mp3mängijat ei ole märgitud ka kaebaja isiklike asjade ühtsesse nimekirja, mis tõendab, et Pärnu arestimajast tulles seda kaasas ei olnud. Kaebajale antud vangla poolt koostatud isiklike asjade nimekirja eksemplaril ning kaebaja omakäeliselt kirjutatud isiklike asjade nimekirjas olev märge raadioplayeri kohta on tehtud hiljem ning nendesse ei saa suhtuda tõsiseltvõetavalt. Seda tõendab ka asjaolu, et kaebaja on omakäelisel nimekirjal kirjutanud algselt kuupäevaks 14.06.2008.a ja aastaarvu parandanud hiljem 2007.a. Samuti ei ole kaebajale antud Tartu Vangla direktori või tema poolt määratud isiku poolt luba isikliku vabaajaveetmise vahendi kasutamiseks kambris nagu seda näeb ette

§ 31lg 2.

Lähtudes asjaolust, et kaebaja poolt antud seletused mp3-mängija saamise asjaolude kohta on vastukäivad, on alust arvata, et pakiga S. Issajev mp3-mängijat ei saanud, see oli temal saadud ebaseaduslikul teel ning selle äravõtmine vanglaametnike poolt oli seaduslik. Tuginedes eeltoodule palub Tartu Vangla jätta S. Issajevi kaebus rahuldamata ja kaebaja kohtukulud tema enda kanda. 3 Kohtu põhjendused ja otsus

1. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Vanglas kinni peetav isik ja vangla on avalik õiguslikus suhtes ning vangistusõigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, mille tõttu on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt algatab halduskohus haldusasja kaebuse või protesti alusel. Sama paragrahvi
2. lõike punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Seega on esitatud kaebus lubatav. Kaebus on tähtaegne, kuna on esitatud HKMS § 9 lõikest 5 tuleneva kolme aastase toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks sätestatud vaidlustustähtaja jooksul.
3. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus saab isiku kaebuse rahuldada juhul, kui vaidlusalune toiming rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi, kusjuures kaebuse esitajal peab olema ka põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud toiminguga rikutud kaebuse esitaja omandiõigust vallasasjale, mida võib käsitleda põhjendatud huvina vastustaja toimingu (vallasasja äravõtmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus, tutvunud kaebuse ja kaebuse esitaja kõigi kirjalike pöördumistega kohtu poole, mis on selles asjas esitatud, samuti vaideotsuse ja vastusega, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 kohaldades seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja andmeid, et kaebaja viibis 08.06.2007.a 15.06.2007.a ja 13.07.2007.a - 27.07.2007.a Pärnu Politseijaoskonna arestimajas. Vastustaja on õigesti osundanud, et kaebuses ja selle täiendustes kirjeldatud viisil ei olnud kaebajal võimalik seaduslikult omandada vanglas kinni peetava isikuna vaidlusalust vallasasja.

§ 98

lõike 1 esimene lause sätestab, et vahistatul on lubatud saada pakke.

§ 1

kohaselt laieneb selle seaduse regulatsioon ka sellele ajale kui süüdimõistetu viibib arestimajas. Kaebaja puhul ei ole tegemist vahistatuga vaid süüdimõistetuga ja seega puudus tal 2007.a juunis Pärnu Arestimajas viibides paki saamise õigus. Paki saamise õigus kaebajale ei tulene ka Siseministri 01.12.2000.a määrusega nr 71 kinnitatud „Arestimaja sisekorraeeskirjast“, sest ka sisekorraeeskirja § 18 kohaselt on paki saamise õigus ainult vahistatul. Kaebaja väited vaidlusaluse vallasasja omandamise kohta on vastuolulised ja üksteisele vastukäivad. Esialgses kaebuses väidab kaebaja, et mp3-mängija toodi talle perioodil 08.06.-15.06.2007.a. Kaebuse täienduse kohaselt saatis ema paki aga 19.06.2007.a ja teatis paki kohta saabus arestimajja 20.06.2007.a. Vastustaja andmetel oli kaebaja aga sel ajal juba Tartu Vanglas. Kaebaja väitel on tema isiklike asjade nimekirja 14.06.2007.a kantud mp3-mängija. Seega on kaebaja väited vastuolulised, kuna 14.06.2007.a ei saanud isiklike asjade nimekirja olla kantud eset, mille kaebaja väidetavalt omandas 20.06.2007.a paki teatise saamise järgselt. Kohtul puudub alus kahelda vaidemenetluses tuvastatud asjaolus, et kaebajale arestimajja pakke ja panderolle ei toodud, sest selle kohta puuduvad märked isiklikus toimikus. Neil 4 asjaoludel suhtub kohus kaebaja väidetesse kriitiliselt ja on seisukohal, et vastustaja on õigesti tuvastanud kaebaja väidete tõele mittevastavuse. Vastustaja on õigesti osundanud, et vaidlusalune vallasasi oleks pidanud olema kantud kaebaja isiklike asjade ühtsesse nimekirja, kus seda aga kirjas pole, ning et vangla nimekiri ei sisalda seda kirjet, millele tugineb kaebaja. Seega ei saa kaebaja valduses olev nimekiri olla aluseks vaidlusaluse vallasasja legaliseerimisel.

§ 31sätestab: