Rahuldada hagi. Välja mõista K.K.lt elatis poja R.K., ülalpidamiseks alates 01.04.2008.a. kuni 31.10.2008.a. 14225.- krooni ning alates 01.11.2008.a. igakuiselt 2175.- krooni kuni 31.12.2023.a. S.T. kasuks Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 1
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused. Poolte kooselust on sündinud poeg R.K.. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. 23.09.2008.a. eelistungina korraldaval kohtuistungil hageja palub kostjalt välja mõista R.K. ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2175 krooni alates 01.04.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (esialgne elatusraha nõue 3000.- krooni kuus). Elatise võlg 01.04.2008.a. kuni 30.09.2008.a. on 12050.- krooni Kostja 23. septembril 2008.a. eelistungina korraldaval kohtuistungil võttis hagi õigeks. Pooled soovisid asja lahendada kokkuleppel ning kostja soovis tasuda ära olemasoleva elatise võla, kuid kostja antud lubadust ei ole täitnud, mitõttu asjas tuleb teha kohtuotsus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. R.K. vanemateks on S.T. ja K.K. (tl 22). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Seega hagejal oli õigus pöörduda elatisehagiga kohtusse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 2
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja sellega, et ta enne hageja poolt kohtusse pöördumist ei olnud lapse ülalpidamiskohustust täitnud ega tasunud elatist vaidlustamata summas, samuti kohtumenetluse ajal (kostja 23.09.2008.a. eelistungil tunnistas, et enne kohtusse pöördumist oli juttu elatise maksmisest, kuid kokkulepet ei saavutatud), siis seda tuleb käsitleda selliselt, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hageja poolt hagi esitamise kohtusse. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.