3-08-814/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-814 Otsuse kuupäev 26.juuni 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus.
2. Tühistada PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 13.13-4/34 punkt 732 ja 02.04.2008 vaideotsus nr 1325/
4. Välja mõista vastustajalt – PRIA-lt XXX menetluskulude katteks kokku 2696.15 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX esitas 2006.aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, millega taotles ka põllumajanduslikku keskkonnatoetust. PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-4/34 määrati ja maksti XXX osaliselt 2007.aasta eest põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise toetuse summat. Kaebaja toetust vähendati 66 613.93 krooni ulatuses seoses asjaoluga, et kaebaja ei ole karjatanud loomi põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (edaspidi Määrus) § 4 lg 1 p 10 alusel. XXX esitas PRIA-le vaide. PRIA peadirektori 02.04.2008 vaideotsusega nr 13-25/47 jäeti XXX vaie rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esindaja esitas kohtule kaebus PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 osaliseks tühistamiseks ja palub vastustajalt kaebuse rahuldamise korral välja mõista menetluskulud summas 2696.15 krooni. Kaebaja leiab, et vaidlustatud akti tegemisel on vääralt kohaldatud tema suhtes materiaalõigust, eelkõige Määruse § 48 p 9 sätet. Kaebaja on seisukohal, et makstava toetuse puhul on tegemist pindalapõhise toetusega, millist seisukohta toetab ka Tartu Ringkonnakohus analoogses vaidluses oma 14.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-1186, tuginedes Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1257/1999/EÜ ja ka Euroopa Komisjoni määrusele nr 817/2004 ja leides, et Määruse § 48 p 9 koostoimes § 4 lg 1 p 10 ei hõlma kõiki majandusüksuses kasvatatavaid loomi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kui keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, peab neid Määruse § 4 lg 1 p 10 kohaselt ajavahemikus 17.maist kuni 1.septembrini karjatama väljas, kuid kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et Külmsoo talu ei karjatanud nimetatud ajavahemikus lüpsis olevaid lehmi väljas, vaid vabapidamislaudas, mistõttu kaebaja toetust vähendati 66 613.93 krooni ulatuses õigesti. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et XXX esitas analoogse kaebuse seoses 2006.aasta toetusega. Tartu Halduskohus jättis haldusasjas nr 3-07-1186 XXX kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma 14.01.2008 otsusega XXX kaebuse ja tühistas vaidlustatud PRIA peadirektori käskkirja. 12.05.2008 leidis Riigikohus, et PRIA kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, seega on analoogses asjas olemas jõustunud kohtulahend. PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 p732 alusel vähendati XXX põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest 20% ulatuses Määruse nr 51 § 48 p 9 alusel, kuna kõiki põllumajandusüksuses kasvatatud loomi ei olnud karjatatud väljas määruses toodud ajavahemikul. Põllumajandusministri 20.04.2004 määrus nr 51 on kehtestatud „Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määrusega 1257/1999/EÜ ja selle alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-
5. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikkel 2 järgi on selle üheks eesmärgiks keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse säilitamine ja edendamine keskkonnanõudeid silmas pidades. Artikkel 5 kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele, mis täidavad keskkonna-, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega seotud miinimumnõudeid. Artikkel 22 alusel keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks 2 kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite toetus soodustab ühenduse põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust. Toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel: saamata jäänud tulu, kohustusest tulenevad lisakulud ja ajendi pakkumise vajadus. Seega tuleneb eeltoodud määruse sisust, et tegemist on pindalapõhise toetusega. Määruse nr 51 § 4 lg 1 p 10 alusel keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt 12 kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus 17.maist kuni 1.septembrini karjatada väljas. Vastustaja on vääralt leidnud, et sellest sättest tulenevalt on toetuse saaja kohustatud kõiki tema majandusüksuses kasvavaid loomi karjatama väljas nimetatud ajavahemikul ja kuna osa kaebaja lehmadest asus vabapidamislaudas, siis on ta rikkunud nimetatud sätte nõudeid. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Euroopa Komisjoni määrus nr 817/2004 kehtestas üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks. Selle 7.jagu käsitleb põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja loomade heaolu. Artikkel 13 näeb muuhulgas ette, et kari jaotatakse põllumajandusettevõttes nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Seega on antud toetuse saajale võimalus organiseerida oma karjakasvatust selliselt, et oleks säilitatud karjatatav ala ja selle säilimine heas keskkonnaseisundis. Kohtu arvates on kaebaja ka selliselt toiminud. Karjatades osa loomi väljas ja hoides osa loomi vabapidamislaudas, on välistatud ülekarjatamine. Samuti ei ole kohapeal läbiviidud kontrolli käigus tuvastatud, et osa karjamaad oleks karjatamata. Seega on kaebaja toiminud Määruse nr 51 § 4 lg 10 nõudeid järgides. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tegemist on pindalapõhise toetusega ja selle toetuse saamine või mittesaamine ei sõltu sellest, mitut looma on karjatatud toetust taotletavatel pindadel Määruse nr 51 määratud ajavahemikul. Määruse nr 51 § 48 p 9 sätestab, et kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus 17.maist kuni 1.septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra. Sellest sättest ei nähtu, et see hõlmaks kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Kohus leiab, et selle sätte eesmärgiks on vähendada toetust sellistel taotlejatel, kes üldse ei karjata oma loomi väljas või ei tee seda kogu sätestatud ajavahemiku vältel, kui antud juhul ei tule Määruse nr 51 § 48 p 9 kohaldamine arvesse. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse ning tühistab PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 punkti 732, millega vähendati kaebaja toetust summas 66 613.93 krooni ja tühistab ka 02.04.2008 vaideotsuse nr 13-25/
6. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. XXX on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 80 krooni (tl 6) ja õigusabikulud on summas 2616.15 krooni (tl 2830). Kohtu arvates on menetluskulud kogusummas 2696.15 krooni põhjendatud ja tuleb vastustajalt – PRIA-lt välja mõista XXX kasuks. Maare Aloe kohtunik 3 4