(
6 § 633 lg. 7). Maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. I Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: 21.12.2007 esitatud hagiavalduses taotleb hageja A S perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 2 tulenevalt kostjalt E N lt nende alaealise lapse – E N ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 1800 krooni väljamõistmist. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on poolte kooselust sündinud xxxx poeg E N . Pooled elavad lahus ning poeg E on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamisel ei abista, mistõttu hageja soovib elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammäärast lähtudes. Hagiavaldusele on lisatud lapse sünnitunnituse koopia, samuti hageja perekonna koosseisu tõend: hageja perekonda kuuluvad poeg E N , tütar C S , sünd.xxxx.a., ja A V , sünd.xxxx.a. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks xxxx; kostja töökoha andmed puuduvad. Kohtumenetluse käik: Kohus võttis korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas selle kostjale hagiavalduses märgitud aadressil tutvumiseks, kohustades ühtlasi kostjat hagile kirjalikult vastama. Materjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Eestis – xxxx. Nimetatud aadressilt tagastati materjalid kohtule Eesti Posti poolt märkusega „Ei ela antud aadressil“. Täiendavalt kostja elukoha andmete kontrollimisel tuvastati, et kostja elab xxxx ja nimetatud aadressil on hagimaterjalid 05.03. 2008 kostja ka isiklikult vastu võtnud. Kirjalikku vastust hagile kostja ei ole esitanud. Kostjalt vastuse puudumisel pidas kohus vajalikuks hagi läbivaatamist kohtuistungil, andes nii pooltele võimaluse osaleda asja läbivaatamisel ja olla asjas ära kuulatud. 21.05.2008 kohtuistungile kostja ei ilmunud, andmed kohtukutse kättesaamisest kohtul puudusid. Eelnevast tulenevalt määras kohus asjas välja uue kohtuistungi aja ning väljastas kostjale uue kohtukutse, samuti väljastas kohus 18.06.2008 hageja poolt esitatud hagiavalduse täienduse nõude suurendamisest vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele 2008.aastal makstavale elatusraha miinimummäärale (summas 2175 krooni). Kostja on 09.09.2008 kohtuistungile ilmumiseks kohtukutse koos sellele lisatud dokumentidega kätte saanud 20.augustil 2008 (lk 46). 09.09.2008 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei ole kohtule ega hagejale teatanud, samuti ei ole ta elatisenõudele mingeid vastuväiteid esitanud. II Asja kohtulikul kohtulikul arutamisel 09.09.2008 Kohtla Kohtlaohtla-Järve kohtumajas toimunud kohtuistungil tuvastati: Hageja kinnitas, et kostja ei ole ka kohtumenetluse aja jooksul talle lapse ülalpidamiseks mingit toetust andnud. Hageja seletuse kohaselt kooselu kostjaga lõppes juba aastaid tagasi, kui poeg oli alles kolmeaastane. Isadust on kostja tunnistanud vabatahtlikult. Kostja ei ole lapsele kõigi nende aastate jooksul mingit toetust andnud. Varem ei ole hageja nõudega kohtusse pöördunud, arvates, et saab hakkama. Siiski, vahepeal, kui kostja elas Tartus, elas poeg E kostja juures ja käis Tartus koolis. See oli 2006.aastal. Nüüd elab poeg hageja juures ja käib xxxx koolis. Kostja ei ole aga rohkem poja vastu huvi tundnud ega ka materiaalselt hagejat abistanud. 2 Hagejat on seni materiaalselt abistanud tema enda vanemad. Käesoleval ajal hooldab hageja teist last, kes on puudega ja vajab pidevat hooldust. Hageja sissetulekuks on peretoetus kahele lapsele 900 krooni kuus ning hooldustasu 1250 krooni kuus. Kostjalt poeg E ülalpidamiseks nõutav elatis on hädavajalik toimetulekuks, mistõttu hageja palub hagi läbi vaadata kostja osavõtuta ning rahuldada tema nõue alates hagi esitamisest. II Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Antud asjas taotleb hageja asja sisulist lahendamist kohtuotsusega ning kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele.
kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtusse ilmumata jätmise põhjustest teatanud, samuti ei ole kostja hagile mingit vastust esitanud. Hagimaterjalide väljastamisel hoiatas kohus kostjat, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel loeb kohus
Kohus kohustas 25.04.2008 korraldava määrusega kostjat vastuväidete olemasolul esitama vastavad tõendid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat kohtuistungile ilmumata jätmisel
S) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Hageja esitatud asjaoludel ei ole kostja lapse E ülalpidamisel osalenud ja seetõttu on hageja poolt elatisenõudega kohtusse pöördumine igati õigustatud. Kostja elatisenõudele mingeid vastuväiteid ei ole esitanud. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal – 2007.aastal oli vastavaks kuupalga alammääraks 3600 krooni kuus ning ühele lapsele makstavaks elatusraha miinimummääraks seega 1800 krooni kuus. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni ja ühele lapsele seaduses ettenähtud elatusraha miinimumsummaks seega 2175 krooni kuus. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hageja ülalpidamisasjas oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis hagi rahuldamisel, kuulub riigilõiv väljamõistmisele kostjalt. Vastavalt
lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega, antud asjas on hagihinnaks alates 01.01.2008 väljamõistetava elatusraha summast 2175 krooni lähtudes üheksa kuu eest kokku 19 575 krooni, milliselt summalt kuulub vastavalt riigilõivuseadusele tasumisele riigilõiv kindlas määras – 1250 krooni.
lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16.jaanuaril 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.