3-08-809/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-809 Otsuse kuupäev 30.06.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kaska-Luiga talu (Fie Avo Kruusla) esindaja v.adv. Kaspar Lind kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjale 25.01.2008 nr. 1-3.13-4/

1. Asja läbivaatamise kuupäev 25..06.2008, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Kaska-Luiga talu esindaja v.adv. Kaspar Lind´ kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.01.2008 käskkiri nr. 1-3.13-4/34 p.604 osas, millega vähendati Kaska-Luiga talule 2007.aasta eest määratud keskkonnasõbraliku tootmise toetuse summat 146.187 krooni ja 16 sendi võrra. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt menetluskulud kr. 2696,15 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend kuus krooni ja 15 senti) Kaska-Luiga talu (FIE Avo Kruusla) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.06.
2. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaska-Luiga talu esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.01.2008 käskkirja nr. 1-3.13-4/34 haldusakti osalise tühistamise nõudes. Kaebaja on esitanud
3. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse, millega on taotletud põllumajanduslikku keskkonnatoetust. Asja materjalide kohaselt on Kaska-Luiga talu majandusüksuses läbi viidud kohapealne kontroll PRIA poolt ning on tuvastatud, et Kaska-Luiga talu ei olnud ajavahemikus
4. maist kuni
5. septembrini 2007 karjatanud kõiki majandusüksuses peetavaid loomi väljas. Nimetatud rikkumine on kvalifitseeritud põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr. 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (Määrus) § 4 lg 1 p. 10 toodud nõude rikkumisena, mille eest on ette nähtud karistusena Määruse § 48 p. 9 sätete kohaselt 20%-line toetussumma vähendamine. Nimetatust lähtuvalt on PRIA vähendanud kaevatava käskkirjaga kaebaja suhtes toetussummat 146.187 krooni ja 16 senti. Käskkirja nr. 1-3.13-4/34 „2007.a. põllumajandusliku keskkonnatoetuse osaline määramine ja maksmine keskkonnasõbraliku tootmise eest“ aluseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lg 1, põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr. 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, toetuse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 3,4,5,29.30,46, 47, 48, 74 lg1, 75 lg 1, 80 lg 1 ja 3, 81 lg3 sätted. Kaebuse esitaja on esitanud vaide PRIA käskkirja 1-3.13-4/34 tühistamiseks, kuid PRIA vaiet ei rahuldanud vaideotsusega 01.04.2008 nr. 13-25/
6. Kaebaja jäi nõude juurde vaidlustada ainult aluskäskkiri. Kaebaja on asunud seisukohale, et vastustaja on vääralt kohaldanud Määrust põhjusel, et makstava toetuse puhul on tegemist pindalapõhise toetusega. Taotleja on karjatanud toetuse saamiseks deklareeritud karjamaadel loomi piisaval hulgal ning on taganud sellega piisava loomkoormuse toetuse saamiseks esitatud karjamaadel. Kuna nimetatud toetuse taotlemine ja maksmine toimub pindalapõhiselt, siis ongi antud juhul oluline see, et toetuse saamiseks karjamaal toimub ajavahemikus
7. maist kuni
8. septembrini karjatamine. Seejuures ei olegi toetuse taotlemisel vaja esitada andmeid loomade, karjatatava pinna ja loomade suhte kohta Karjatamine iseenesest ei ole keskkonnasõbralik ega looma heaolu tagav, see peab toimuma mõistlikes piirides ning alles siis oleks võimalik rääkida keskkonnasõbralikkusest või looma heaolust. Kaebaja peab vajalikuks märkida , et Tartu Ringkonnakohus on analoogses asjas teinud kohtuotsuse haldusasjas 3-07-1186 ning kaebuse rahuldanud. Kaebaja on taotlenud tühistada PRIA 25.01.2008 käskkiri nr. 1-3.13-4/34 osas, millega on vähendanud kaebaja toetust 146.187 krooni ja 16 sendi võrra. Täiendavalt on kaebaja esindaja esitanud taotluse 02.06.2008, milles taotleb kohtukulude väljamõistmist summas kr. 2696, 15 (õigusabikulu ja riigilõiv) koos maksedokumentidega ning haldusakti osalise tühistamise osas jääb samale seisukohale. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kui keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, peab neid Määruse § 4 lg 1 p. 10 kohaselt ajavahemikus
9. maist kuni
10. septembrini karjatama väljas. Nimetatud sättest tuleneb, et kui peetakse majandusüksuses loetletud loomi , tuleb seega kõiki loetletud loomi ehk kogu karja ajavahemikus
11. maist kuni
12. septembrini karjatada väljas. Määruse § 4 lg 1 p. 10 nõude rikkumisel on vähendatud rikkumise kindlakstegemisel keskkonnasõbraliku tootmise toetust 20% võrra ( alus: Määruse § 48 p.9). Asjaolu, et taotleja ei pea märkima loomade arvu , ei tähenda, et taotleja ei peaks täitma kõikide loomade väljas karjatamise nõuet, keskkonnasõbraliku tootmise toetuse saaja peab täitma nõuet, et põllumajandusloomi (lambad, kitsed, hobused, lehmad, härjad, vähemalt kahe kuu vanused lehmvasikad ja mullikad) peab suveperioodil karjatama väljas. Vastustaja peab asjakohatuks kaebaja väidet, et toetuse taotlemisel ei ole vaja esitada andmeid loomade karjatatava pinna ja loomade suhte kohta. Selleks, et täita ja kontrollida Määruse § 4 lg 1 p. 10 sätestatud loomade väljas karjatamise kohustust, ei ole vajalik vastavaid andmeid loomade kohta pindalatoetuste taotlusel esitada. Selliste andmete esitamine pindalatoetuste taotlusel ei ole otstarbekohane ega vajalik, kuna majandusüksuses peetavate loomade arv ei ole aluseks toetuse arvutamisel. Vastustaja on märkinud, et see, et taotleja ei pea taotlusele märkima loomade arvu, ei tähenda seda, et taotleja ei peaks täitma kõikide loomade väljas karjatamise nõuet. Vastustaja täiendavast seisukohast nähtuvalt PRIA pretensioone kohtukulude suuruse osas ei esita ning jääb endiselt seisukohale, et kaebus on alusetu. Kohtu seisukohad: Tulenevalt Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr. 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 4 lg 1 p. 10 kohaselt keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja on kohustatud järgima nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikul
13. maist kuni
14. septembrini karjatada väljas. Määruse nr. 51 § 48 p. 9 kohaselt , kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lg 1 p. 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikul
15. maist kuni
16. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetusssummat 20% võrra. Antud juhul on PRIA vähendanud kaebaja põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest 20% ulatuses Määruse nr. 51 § 48 p. 9 alusel, kuna kõiki põllumajandusüksuses kasvatatud loomi ei olnud karjatatud väljas määruses sätestatud ajavahemikul. Põllumajandusministri
17. aprilli 2004 määrus nr 51 on kehtestatud "Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse" alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määrusega 1257/1999/EÜ ja selle alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-
18. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikkel 2 järgi on selle üheks eesmärgiks keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse säilitamine ja edendamine keskkonnanõudeid silmas pidades. Artikkel 5 kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele, mis täidavad keskkonna-, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega seotud miinimumnõudeid. Artikkel 22 alusel keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite toetus soodustab ühenduse põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust. Toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel: saamata jäänud tulu, kohustusest tulenevad lisakulud ja ajendi pakkumise vajadus. Seega tuleneb eeltoodud määruse sisust, et tegemist on pindalapõhise toetusega. Määruse nr 51 § 4 lg 1 p 10 alusel keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt 2 kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus
19. maist kuni
20. septembrini karjatada väljas. PRIA on leidnud, et sellest sättest tulenevalt on toetuse saaja kohustatud kõiki tema majandusüksuses kasvavaid loomi karjatama väljas nimetatud ajavahemikul ning osaline loomade väljas karjatamine ei ole lubatud, mis toob kaasa konkreetse karistuse määra. Tartu Ringkonnakohus on asunud analoogses kohtuasjas (haldusasi 3-07-1186, kohtuotsus jõustunud 12.05.2008, Riigikohus ei võtnud kohtumäärusega PRIA kassatsioonikaebust menetlusse) alljärgnevale seisukohale: Euroopa Komisjoni määrus nr 817/2004 kehtestas üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks. Selle
21. jagu käsitleb põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja loomade heaolu. Artikkel 13 näeb muuhulgas ette, et kari jaotatakse põllumajandusettevõttes nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Seega on antud toetuse saajale võimalus organiseerida oma karjakasvatust selliselt, et oleks säilitatud karjatatav ala ja selle säilimine heas keskkonnaseisundis. Karjatades osa loomi väljas ja hoides osa loomi vabapidamislaudas on välistatud ülekarjatamine. Samuti ei ole asja menetlemise käigus leidnud tuvastamist, et osa karjamaad oleks olnud karjatamata. Seega on kaebaja toiminud Määruse nr 51 § 4 lg 10 nõudeid järgides ning võib järeldada, et tegemist on pindalapõhise toetusega ja selle toetuse saamine või mittesaamine ei sõltu sellest, mitut looma on karjatatud toetust taotletavatel pindadel Määruses nr 51 määratud ajavahemikul. Samuti ei saa väita, et osade loomade mittekarjatamisega ei ole tagatud loomade heaolu. Kuna mittekarjatatavad loomad asuvad vabapidamislaudas, siis ei ole alust väita, et ei ole tagatud ka nende heaolu. Eeltoodu alusel on väär Määruse nr 51§ 48 p 9 kohaldamine. Määruse nr 51 § 48 p 9 alusel, kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikul
22. maist kuni
23. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20 % võrra. Sellest sättest ei nähtu, et see hõlmaks kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Ringkonnakohus on kohtulahendis 3-07-1186 asunud seisukohale, et selle sätte eesmärgiks on vähendada toetust sellistel taotlejatel, kes ei karjata üldse oma loomi väljas või ei tee seda kogu sätestatud ajavahemiku vältel. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele HKMS § 25 lg 1 ja HKM S § 26 lg 1p. 1 alusel ning kaevatav haldusakt kuulub tühistamisele osas, millega vähendati kaebaja toetust 146.187 krooni ja 16 sendi võrra. Menetluskuludest: Kaebuse rahuldamise korral jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel menetluskulud PRIA kanda. KaskaLuiga talu (FIE Avo Kruusla on tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu 80 krooni. ja õigusabikulude eest halduskohtus on tasutud 2616 krooni ja 15 senti. Kokku on seega menetluskulud 2696,15 krooni ja need kuuluvad PRIA-lt Kaska-Luiga talu (FIE Avo Kruusla) kasuks väljamõistmisele. Kohtunik Mare Priks