) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama avalduse töötukassale võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 krooni. Antud tasust kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Kohus leiab, et OÜ XX pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. OÜ XX pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele
Võlgnikul puudub igasugune vara, seega ei piisa vara nõuete rahuldamiseks ega ka pankrotikulude katteks. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 315 497 krooni. Majandustegevus on lõppenud, tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Suurim võlausaldaja – Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teatanud, et ta ei ole nõus finantseerima võlgniku pankrotimenetlust.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Uno Feldschmidt palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 8 250 krooni. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kuna võlgnikul puudub vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulude nõuet tuleb tunnustada. Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi 3 2-08-64431 vahenditest, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Kohus leiab, et tunnustatud nõuetest tuleb maksta välja riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ arvelduskontole nr 10022015548004. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku osanikule ja juhatuse liikmele Vello Tasama’le (isikukood xxx, xxxx Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.