Seaduses puudub ettenähtud vorm sellisele teatele. TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ja eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
sätestab eluruumi ülesütlemisavalduse vormi.
lg 2 kohaselt peavad sellises avalduses sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi; lepingu lõppemise päev: ülesütlemise alus; eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kuivõrd
käsitleb üürilepingu ülesütlemist ja pikendamist koos, võib seaduse üldisest mõttest lähtuvalt kohaldada analoogiat teatele esitatava vormi ja sisu osas. Sisuliselt on ka üürilepingu pikendamisest keeldumine ülesütlemine, sest
2 kohaselt muutub üürileping tähtajatuks, st jätkub, kui pooled teineteist vastupidisest soovist ei teavita. Seega peab ka tähtajalise üürilepingu pikendamisest keeldumise teade sisaldama
Hageja poolt kostjale edastatud teade ei vasta esitatud nõuetele. Teates puuduvad andmed üüritud asja, ülesütlemise aluse ehk pikendamisest keeldumise põhjuste kohta ning samuti selgitus vaidlustamise korra ja tähtaja kohta. Vastavalt
lg-le 5 on
Seega on tühine ka lepingu pikendamisest keeldumise teade. Üürileping lõppes 16.09.2006. Kuivõrd kostja jätkas pärast üürilepingu tähtaja möödumist asja kasutamist, muutus üürileping
Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus nõudis Jekaterina Tulpahi ebaseaduslikust valdusest Merike Poudeli valdusesse eluruumi asukohaga Tallinnas, Xxxxxxx xxx xx-xxx. Eluruumi vabatahtlikult mittevabastamisel määras kohus tõsta Jekaterina Tulpah välja eluruumist asukohaga Xxxxxxx xxx xx-xxx koos varaga. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. 2
lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
lg 1 kohaselt, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Asja materjalide kohaselt teatas hageja kostjale kirjalikult
lg-s 2 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi üürilepingu pikendamist. Kostja teatas hagejale 13.07.2006, seega sama tähtaja jooksul, oma soovist pikendada üürilepingut veel kolmeks aastaks. Kuivõrd hageja teatas aegsasti seaduses sätestatud tähtaja jooksul kostjale, et ta ei soovi temaga tähtajalist üürilepingut pikendada, puudus kostjal õiguslik alus hagejalt taotleda üürilepingu pikendamist veel kolmeks aastaks, kuna hageja oli seaduses sätestatud tähtaja jooksul kostjale juba avaldanud tahet, et ta ei soovi kostjaga tähtajalist üürilepingut pikendada. On selge, et pooled ei saavutanud kokkulepet üürilepingu pikendamiseks, kuna hageja avaldas oma kirjalikus teates kostjale 01.06.2006, et ta ei soovi AS-i Himalaya ja Jekaterina Tulpahi vahelise üürilepingu pikendamist. Hageja esitas 19.09.2006 kostjale kirjalikus vormis nõude eluruumi vabastamiseks, kuna eluruumi üürileping on lõppenud. Eeltoodut aluseks võttes esitas hageja hagi kohtule õiguslikul alusel, kuna tähtajaline üürileping kostjaga Tallinnas, Xxxxxxx xxx xx-xxx asuva eluruumi suhtes lõppes 16.09.2006 ning kostjapoolne eluruumi kasutamine pärast 16.09.2006 on seetõttu õigusvastane. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited hagile ei põhine seadusel ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei öelnud kostjale erakorraliselt üles tähtajalist üürilepingut, vaid teatas kostjale rohkem kui 2 kuud enne tähtajalise üürilepingu lõppemist, et ei soovi kostjaga tähtajalist üürilepingut pikendada
ei reguleeri ainult erakorralisi üürilepingu ülesütlemisi, vaid on sõnastatud nii, et seda sätet tuleb kohaldada kõigi ülesütlemiste puhul. Hageja teatas 01.06.2006 kostjale
Seaduses puudub sellisele teatele ettenähtud vorm. TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ja eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
sätestab eluruumi ülesütlemisavalduse vormi.
lg 2 kohaselt peavad sellises avalduses sisalduma vähemalt järgmised asjaolud: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kuivõrd
käsitleb ülesütlemist ja pikendamist koos (§ 326, 329), võib seaduse mõttest lähtuvalt kohaldada analoogiat teatele esitatava vormi ja sisu osas. Sisuliselt on üürilepingu pikendamisest keeldumine ülesütlemine, sest
lg 2 kohaselt muutub üürileping tähtajatuks (st jätkub), kui pooled teineteist vastupidisest soovist ei teavita. Seega peab ka tähtajalise üürilepingu pikendamisest keeldumise teade sisaldama
Hageja poolt kostjale esitatud teade ei vasta esitatud nõuetele. Teates puuduvad andmed üüritud asja, ülesütlemise aluse ehk pikendamisest keeldumise põhjuste kohta, samuti selgitus vaidlustamise korra ja tähtaja kohta. Vastavalt
lg-le 5 on
Seega on tühine ka lepingu pikendamisest keeldumise teade. Üürileping lõppes 16.09.2006. Kuivõrd kostja jätkas pärast üürilepingu tähtaja möödumist asja kasutamist, muutus üürileping
Vastus apellatsioonkaebusele Merike Poudel ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on otsust põhjendanud seaduse nõuete kohaselt ning on materiaalõiguse normi õigesti kohaldanud. Apellandi väide on ekslik, et tegemist on mittevastavava hagejaga. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on kostja valduses oleva eluruumi omanik. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Maakohus tuvastas, et kostjaga sõlmitud üürilepingu tähtaeg lõppes 16.09.2006, üürilepingu mittepikendamisest teavitas üürileandja kostjat
lg 1 kohaselt.
lg1 ei ole antud tsiviilasjas kohaldatav, sest pooltevahelise üürilepingu tähtaeg ületas kahte aastat. Seega on kohaldatav
Tähtajaline üürileping muutub tähtjatuks
lg 2 kohaselt sel juhul, kui kumbki lepingupool ei teavita vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikendamist.
eesmärk on sätestada üürniku ja üürileandja vaheline õigussuhe olukorras, kus tähtajalise üürilepingu tähtaeg saabub. Reeglina tähtaja saabumisel üürileping lõpeb. Üürilepingu pikendamiseks peab pooltel olema vastav tahe. Maakohus tuvastas, et üürileandjal üürilepingu pikendamise tahet ei olnud ning sellest ta ka teavitas kostjat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja avaldas soovi üürilepingu pikendamiseks. Maakohus tuvastas, et kokkulepet ei saavutatud.
lg 2 sätestab, et kui üürilepingu pikendamisega üürileandja ei nõustu, siis oli üürnikul õigus nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Selleks tuli esitada vastav nõue, vastuväidete esitamisest ei piisa. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tähtajalise üürilepingu mittepikendamise teate puhul ei saa kohaldada analoogiat üürilepingu erakorralise ülesütlemisega. Seega on apellant ekslikul seisukohal, et üürilepingu mittepikendamise teates tulnuks selgitada selle vaidlustamise korda ja ülesütlemise alust. Arvestades eeltoodut, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Jüri Paap 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.