TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2214 Otsuse kuupäev 11.juuni 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.11/825 peale Asja läbivaatamise kuupäev 22.mai 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX talu esindajad XXX ja vandeadvokaat Andres Tamm ning vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Resolutsioon Jätta XXX talu kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX talu esitas 23.mail 2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 ha maale. PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirjaga nr 1-3.11/139 alapunktiga 226 jäeti toetuse taotlus 2005.aasta eest põllu nr 7 osas rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks pinna erinevus 50% võrreldes taotluses esitatuga. Pinna erinevus tulenes asjaolust, et kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras. XXX talu esitas kohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis oma 22.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-566 kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2006 otsusega XXX talu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu 19.09.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-27-07 tehti uus otsus, millega tühistati PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkt
- PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirjaga nr 1-3.11/825 jäeti rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotlus 2005.aasta eest. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 29.10.2007 esitas XXX talu kohtule kaebuse ja 30.01.2008 kaebuse täienduse, milles palub tühistada PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkiri nr 1-3.11/825, millega ei määratud XXX talule ühtset pindalatoetust 2005.aasta eest. Kaebuse esitaja väidab, et tema poolt 23.mai 2005 pindalatoetuse taotluses märgitud maatükid olid tal reaalselt, tegelikult kasutuses ja millel ta tegelikult ja täies ulatuses karjatas lihaveiseid ning mis vastasid nõuetele, missugustele tingimustele peavad vastama toetuskõlbulikud, nn heas põllumajanduslikus korras olevad maad. Kaebuse esitaja leiab, et PRIA poolt 13.10.2006 ja 03.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu, kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on seisukohal, et ta on välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluste lahendamisel antud juhul hinnata. PRIA on analüüsinud kõiki Riigikohtu lahendis käsitletud kriteeriume, kuid kaebaja vaidlusalused põllud ei ole vastanud ühelegi eelviidatud kriteeriumile. Selleks, et kontrollida 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemusi, tellis PRIA Eesti Maaülikoolilt ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel asuvate lammialade kohta (13.10.2006 ekspertarvamus), samad eksperdid on koostanud ka täiendava ekspertiisi puudega kaetud alade kohta (13.08.2007). Vastustaja väidab, et ta on vaidlustatud käskkirjade väljaandmisel tuginenud 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele ja viidanud toetuste keeldumise põhjustena eelnimetatud arvamustes toodud asjaoludele. PRIA-l puudub alus kahelda eelnimetatud ekspertide erapooletuses, kaebaja viited ekspertide võimalikele eksimustele on paljasõnalised ja tõendamata, arvestades asjaolu, et kaebaja viibis ekspertide vaatlustoimingute juures ja vaidlustatud käskkirjade aluseks olnud ekspertarvamusi on kaebajale tutvustatud. Vastustaja on seisukohal, et toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse ja kaebaja poolt tõstatatud küsimus, kas vaidlusalused põllud olid 2005.aastal kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava alustaimestikuga, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 2 Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vaidlus on selles, kas XXX talu, kelle eesmärk oli vaidlusalustel maatükkidel heintaimede kasvatamine loomade karjatamiseks, vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele või mitte. Antud asjas on vaidlus põldude nr 6-1, 5 ja 7 üle, vaidlust põllu nr 39 osas ei ole, kuna kaebaja on ise 25.06.2007 kontrollaruandes nr 74-53 kinnitanud, et mittetoetuskõlbulikul alal karjatamist pole toimunud (tl 10). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala (vastavalt 3 ha ja 4 ha) on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga väike, vaatleb PRIA neid maatükke summaarselt ning põllud nr 39 ja 6-1 ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirjade toetuse mittemääramise osas. Riigikohus on oma 19.09.2007 lahendis nr 3-3-1-27-07 asunud seisukohale, et kontrollimisel, kas Metsa Johani talu vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuleb lähtuda EL õigusaktidest, eelkõige on asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav ning mille art 8 p 1 kohaselt loetakse puudega kaetud maatükk toetuskõlblikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, mille kohaselt tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Riigikohus on viidanud ka Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 punktile 2, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatav ala. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-27-07 asunud seisukohale, et siseriiklikust õigusest lähtuvalt tuleb tugineda põllumajandusministri 06.04.2004 määruse nr 39, mille § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva põllumaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, mis sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa vähemalt üks kord enne 31.juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31.juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Riigikohus rõhutab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele põllumajandusministri 30.03.2006 määrusega nr 41 lisatud täiendus eelnimetatud sättele, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus peale kaebaja poolt taotluse esitamist
- ja 2005.aasta kohta toetuste saamiseks. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa. Asja materjalidest nähtuvalt selleks, et kontrollida 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemusi, on PRIA tellinud Eesti Maaülikoolilt täiendava ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel (põldude nr 5 ja 7 kohta) asuvate lammialade kohta, mille kohta on Maaülikooli õppejõud Rein Lillak, Argaadi Parol ja Endla Reintam koostanud 13.10.2006 ekspertarvamuse (tl 45-57). Täiendavalt on samad eksperdid koostanud 13.08.2007 ekspertarvamuse puudega kaetud alade kohta (tl 34-43). 3 Eelnimetatud ekspertarvamusi on kaebajale tutvustatud, samuti viibis kaebaja ekspertide vaatlustoimingute juures. Kohus nõustub vastustajaga selles, et nii nagu PRIA-l puudub alus kahelda eelnimetatud ekspertide erapooletuses, ei kahtle ka kohus ekspertide ekspertarvamustes. 13.10.2006 ekspertarvamusest nähtuvalt on nii põllu nr 5 kui ka põllu nr 7 äärealad võsastunud ja keskmisi osasid on alates 2003.aastast vaid ühe korra niidetud natuke aega enne käesoleva ekspertiisi läbiviimist, seega ei saa eksperdid väita, et kõnesolevaid maatükke oleks hoitud heas põllumajanduslikus korras. Eksperdid tuvastasid, et enne niitmise läbiviimist 2006.aasta suvel ei ole neid maatükke karjatatud. Eksperdid tuvastasid, et 2006.aasta niitmine hõlmas vaid lammialasid, metsaaladel pole mingit hooldust teostatud. Eksperdid leidsid, et uuritud mullad on alaliselt liigniisked, millest tingituna on kogu alale iseloomulik tihedapuhmikuliste rohttaimede absoluutne domineerimine. Traditsioonilised kultuurrohttaimed praktiliselt puuduvad. Kasvavad taimed on suuresti noorelt vähesöödavad ning vananedes ei sobi nad loomasöödaks üldsegi. Põldude lagedamal keskosal domineerivat sinihelmikat peetakse aga loomadele otseselt mürgiseks taimeks. Antud kasvukoht on hõre puisniit, mille saagikus ja söödaväärtus on väga madal. Kokkuvõtvalt asusid eksperdid seisukohale, et kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline ning ei vasta heale põllumajandustavale, samuti ei ole mullaoludest lähtuvalt reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13.08.2007 ekspertarvamus, mis on eraldi koostatud põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta, on koostatud eesmärgiga anda hinnang eelnimetatud põldude vastavuse kohta heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele. Eelnimetatud ekspertarvamuses leiti, et enamus alast on tihedalt kaetud hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab enamasti 60%, ulatudes kohati 90%-ni, millele sekundeerivad põõsad ja millest domineerib harilik sarapuu. Selle tulemusena on alustaimestik enamikul aladel hõre ning domineerivad varjutaluvad liigid, mis on loomade poolt söödamatud või toorelt isegi mürgised. Sellest lähtudes ei ole taoline ala praktikas karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole antud ala võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjade väljaandmisel on PRIA tuginenud ekspertarvamustele ja välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluse lahendamisel hinnata - mõlemal vaidlusalusel põllul ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3-4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga (metsaalasid pole aga üldse hooldatud). Lammialad on liigniisked, mis ei võimalda nende alade korrapärast hooldamist ja karjatamist. Kultuurtaimede asemel kasvavad peamiselt loomade jaoks mittesöödavad või koguni mürgised taimed, mistõttu maad ei ole karjatamiseks kõlbulikud. Mõlemal põllul on enamus metsaalast kaetud tihedalt hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%, mida Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt ei tohiks esineda rohkem kui 50 puud hektari kohta. Mõlema põllu metsaaladel kasvavad puud ja põõsad nii tihedalt, et loomadele söödav alustaimestik puudub, mistõttu kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei olegi seal karjatamine reaalselt võimalik. 4 Eksperdid järeldavad, et ühtegi vaidlusalust põldu ei ole võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta tervikuna, kuna neid ei kasutata tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt, küll on aga toetuskõlbulikuna pindala kontrollimisel arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld nr 39-6,91 ha, põld nr 6-1 – 2,07 ha, põld nr 5 – 11,5 ha). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt lisatud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 07.09.2007 ja Taimetoodangu Inspektsiooni 23.04.2007 kirjad (tl 11-12), ei lükka ümber eelnimetatud ekspertarvamuste järeldusi. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja väidetava õiguspärase ootuse printsiipi, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirjade väljaandmisel enam lähtunud ega kohaldanud põllumajandusministri 30.03.2006 määruse nr 41 lisatud täiendusest, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus peale kaebaja poolt taotluste esitamist 2004 ja 2005.aasta kohta toetuste saamiseks. Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus XXX talu kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Käesolevas asjas on vastustaja esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov esitanud taotluse välja mõista menetluskulud summas 5156.60 krooni. Riigikohus on oma lahendites asunud korduvalt seisukohale, et üldjuhul tuleb eeldada, et tööalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Antud haldusasjas jätab kohus vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 5