Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse
lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaa Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Poolte vahel on 24.08.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0700764/45st, mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 120 000 krooni krediiti, millest tasaarvestati 1 200 krooni lepingu sõlmimise tasu. Intressimääraks lepiti 25.06% krediidisummast aastas. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed maksed tasumata. 08.01.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse likvideerida kahe nädala jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud. 18.02.2008.a. ütles hageja kostjale lepingu üles ja nõudis koheselt 158 676 krooni ja 78 sendi tasumist. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista 168 848 krooni ja 04 senti, millest tasumata krediidisumma 118 671 krooni ja 84 senti, intress 15 103 krooni ja 42 senti, viivis 11 218 krooni ja 41 senti, leppetrahv 23 854 krooni ja 37 senti.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 11.06.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25.06% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, viivise arvestus, hinnakiri, meeldetuletused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaselja tagaselja kohtuotsuse kohtuotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses 2 märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse ja 12.06.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati. Kohus korduvalt saatis hagimaterjali nii kostja töökoha kaudu ja muudel eeldatavatel aadressidel ja ka kohtukordniku kaasabil, kuid hagimaterjali ei õnnestunud kostjale edastada. Kuna kostja elukoht rahvastikuregistris on kohaliku omavalitsuse täpsusega Rakvere linn, tema tegelik viibimiskoht ei ole kohtule teada, dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada isiku esindajale ega muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 15.09.2008.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates.
5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 15.09.2008.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 11.06.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25.06% tagastamata krediidisummalt aastas.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 6 266 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus 3 väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Kuna hagi tagamiseks on Viru Maakohtu 12.06.2008.a. kohtumäärusega arestitud Einar Kallas`ele kuuluvad pangakontod ja hoiused poole tagastamata krediidisumma 59 335.92 krooni ulatuses Balti Investeeringute Grupi Pank AS’i kasuks AS’s SEB Pank, AS’s Hansapank, AS’s Sampo Pank, AS’s Nordea Pank, AS’s Eesti Krediidipank, AS’s Tallinna Äripank, AS’s Parex Pank Eesti filiaal, DnB Nord Pank, HVB Bank ja SBM Pank, siis kuulub hagi tagamine tühistamisele kohtuotsuse täitmisel tagatud summa ulatuses.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 16. jaanuaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.