2-08-63562/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-63562 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi S P vastu võlgnevuse 5 616, 03 krooni nõudes Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve) Hageja esindaja: Silver Peepmaa (volikirja alusel) Kostja: S P (IK XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
2. AS Kohtla-Järve Soojus hagi S P vastu rahuldada.
3. Välja mõista S P AS Kohtla-Järve Soojus kasuks
4. Hageja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kannab kostja S P. vajalikud
5. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu
6. detsembril 2008 kell 14.
7. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavaldus ja selle põhjendused 1
8. Hagiavalduse kohaselt oli kostja S P korteri asukohaga XXX omanik ajavahemikul 24.03.2004 – 24.03.
9. Vastavalt korteri müügilepingu p 2.1.5 kinnitas kostja, et korteril olid võlad ning kohustus need tasuma.
10. 23.08.2006 väljastas hageja kostjale koondarve nr 535152 võlgnevuse summas 5 616, 10 krooni tasumiseks. Kostja võlgnevust tasunud ei ole.
11. Hageja saatis 10.06.2006 kostjale meeldetuletuse paludes võlg tasuda. Kostja sai meeldetuletuse kätte, kuid võlgnevust tasunud ei ole.
12. Hageja on tarninud kostjale soojusenergiat ning kostja on seda tarbinud.
13. Hageja leiab, et kuna kostja on tarbinud soojusenergiat – kütet ja kuuma vett, on teenuse vastu võtnud ning ei ole sellest loobunud, oli poolte vahel lepinguline suhe. Hageja on seisukohal, et antud juhul oli tegemist kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes. Kostja kohustus tasuda hagejale tarnitud soojusenergia eest tulenes VÕS § 208 lg 1
14. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks põhivõlg 5 616, 03 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
15. 27.10.2008 esitas kostja kohtule vastuse AS Kohtla-Järve Soojus hagile, milles selgitab, et ostis korteri asukohaga XXX 15.07.2003 koos Ü S’iga. Kostja leiab, et korteri tegelik omanik oli Ü S, kuna viimane tasus korteri maksumuse ning kostja vormistati korteri omanikuks. Ka Ü S elas selles korteris. Korteri müümisel 24.03.2004 osales ka Ü S. Korteri müügist sai raha samuti Ü S ning ostjatega oli suuline kokkulepe, et ostjad tasuvad hagejale soojuse võla. Võlasumma 5 616, 03 arvestati korteri hinnast maha. Hageja seisukoht kostja vastusele
16. Hageja esindaja leiab kostja vastusele esitatud seisukohtades, et tulenevalt õigusaktidest vastutab kinnisvaraga ja registreerimisele kuuluva varaga seotud kohustuste täitmise eest omanik. Asjaolu, et kostja ja kolmanda isiku vahel olid mingid kokkulepped seoses kohustuste täitmisega, ei vabasta omanikku vastutusest, küll aga annab piisava tõendamise korral omanikule võimaluse esitada regressnõue kolmanda isiku vastu. Hageja esindaja jäi hagiavalduses toodu juurde. Kirjaliku menetluse teated
17. Kohus teatas 12.11.2008 pooltele, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 lahendab asja kirjalikus menetluses, andis tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Pooled kohtu määratud tähtajaks täiendavaid avaldusi ega dokumente ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 2
18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et - 15.07.2003 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas kostja S P korteri asukohaga XXX - nimetatud korteriomandi müüs kostja 24.03.2004 (ostu-müügileping) - vastavalt arvele nr 535152 23.08.2006 on kostjal tasumata soojusenergia eest 5 616, 10 rooni
19. Vastavalt TsMS § 438 hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
20. Kuna kostja tarbis kütet ja kuuma vett, võttes seega teenuse vastu, leiab hageja, et poolte vahel oli lepinguline suhe ning lepingut tuleb käsitleda kestvuslepinguna VÕS § 195 lg 3 mõttes.
21. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tarnis soojusenergiat 15.03.2003 (hageja ja elamu haldaja vahel) sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Hageja nõue on suunatud lepingu alusel kostjale esitatud arvete tasumisele. Hageja esiletoodud asjaolude järgi on tegemist lepingu täitmise nõudega, mille esemeks on soojusenergia müügilepingu järgi soojavõlgnevuse väljamõistmine.
22. Kui kohustuste täitmises esineb korduvus või perioodilisus ja kohustus tasuda osutatud teenuste eest ei ole täidetav ühekordselt, võib lepingut käsitleda kui kestvuslepingut.
23. Kostja tasumiskohustuse tuleneb VÕS § 208 lg 1 Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule ning lähtudes VÕS § 100 on kohustise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmise, sealhulgas täitmisega viivitamine.
24. Kostja S P on jätnud kohustise täitmata jättes tasumata tarbitud soojusenergia eest.
25. Vastavalt 15.07.2003 sõlmitud korteri müügilepingu p 5.2.2 kinnitas ostja (S P), et alustab kommunaalmaksete eest tasumist alates 13.04.2003.a (t lk 6)
26. Vastavalt hageja esitatud tõenditele on kostja jätnud tasumata arved 172357, 198590, 276680, 299914, 324191, 347307, 370792 ja 393833 kogusummas 5 616, 05 krooni (t lk 11)
27. Kostja väitel lepiti korteri müümisel ostjaga kokku, et võla tasub ostja ( t lk 19) Vastavalt 24.03.2004 sõlmitud ostu-müügilepingu, millega kostja müüs korteriomandi XXX, p 2.1
28. kinnitas müüja (so kostja S P), et omab lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevust, mis ei ületa 5 000 krooni ning kohustub võlgnevuse tasuma ise.
29. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et AS Kohtla-Järve Soojus hagi kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus 3
30. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
31. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, kannab menetluskulud kostja S P.
32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik 4