← Eesti

2-08-81167/5

KOHTUMÄÄRUS Pankrotimenetluse lõpetamine pankroti raugemise tõttu Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.jaanuar 2009 Viljandi kohtumaja Kohtunik Silvi Maiste Tsiviilasja number 2-08-811

§ 29lg 1 alusel.

Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid OÜ Lõuna Elekter, ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ Lõuna Elekter pankrotimenetlus raugemisega vastavalt

§ 29lg 1.

Võlgniku dokumentide hoidjaks määrata Margus Kimsen, elukoht xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxx, xxxxxxxxxxx. Välja mõista pankrotihalduri tasu vastavalt kohtule esitatud taotlusele. Kohtu põhjendus

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Aruande järgi võlgnikul on reaalset vara 11 057 krooni, võlad vähemalt 142 490 krooni, millele lisanduvad intressid. Võlad ületavad vara 131 433 krooni. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puudub vara, mida saaks tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande ja selles sisalduva OÜ Lõuna Elekter finantsmajandusliku analüüsi usaldusväärsuses, millest nähtuvalt OÜ Lõuna Elekter ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et ei ole põhjendatud ja otstarbekas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluse kasutamine.

§ 29

lg 1 alusel tuleb OÜ Lõuna Elekter pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu.

§ 29

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimenetluse lõpetamise kohta nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 3).

Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus peab põhjendatuks määrata OÜ Lõuna Elekter dokumentide hoidjaks juhatuse liige Margus Kimsen. 4 Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi Võlgniku osakapital 40 000 krooni ilmselgelt oli jäetud tegelikult sisse maksmata ja seetõttu puudusid sisuliselt kohe tegevuse alustamisel ka omavahendid äritegevuseks. Nimetatud maksevõimetuse ühe põhjuse kõrval oli Võlgniku juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnused ka vastavalt PS § 28 selles, et juba 2008.a. I kvartali lõpus oleks pidanud selleaegne juhatuse liige Velli Braun esitama pankrotiavalduse, kuna maksevõimetus ei olnud enam ajutise iseloomuga ja tähtaegselt ei suudetud nõuetekohaselt täita Võlgniku kohustusi. Omakapital ei vastanud ÄS § 176 nõuetele, mis antud olukorras oleks tähendanud vajadust esitada pankrotiavaldus või siis leida vahendid kujunenud olukorra seadusega vastavusse viimiseks. Seda kinnitab 31.03.2008.a. seisuga koostatud üleandmisdokumentide hulka kuuluv bilanss. Ei esialgne juhatus ega ka hilisemad juhatuse liikmed Margus Kimsen ja Jaanus Vahi sellele olukorrale õigeaegselt ei reageerinud ja vastavaid abinõusid ei rakendanud. Avaldus pankrotimenetluse algatamiseks esitati alles 2008.a. detsembris. Alates 2008.a. märtsist Võlgniku tegevuse seiskumisel sisuliselt puudus raamatupidamisarvestus ja Võlgnik ei ole esitanud alates 2008.a. maikuust maksudeklaratsioone ehk tegu oli raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega Võlgniku juhatuse poolt. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud raske juhtimisvea tunnused on vajalik ära märkida kohtulahendi resolutiivosas.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 10384 krooni määramiseks. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu 10384 krooni on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale ja tuleb välja mõista võlgniku OÜ Lõuna Elekter vahendite arvelt. Silvi Maiste kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.