MS § 136 lg.4, § 162 lg.1, § 174 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Jätta rahuldamata OÜ Palmera (likvideerimisel) hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 175/2006/3210. Määrata hagihinnaks antud asjas 3 991803 (kolm miljonit üheksasada üheksakümmend üks tuhat kaheksasada kolm ) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Palmera (likvideerimisel) kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Pärnu Maakohtult lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord 1
lg.1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud v. tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja leiab, et täitedokument on halduskohtus vaidlustatud. Antud asjaolu aga ei keela täitedokumendi täitmist. Halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel v. omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud v. osutuks see võimatuks – HKMS § 12.1 lg.2. Pärnu Halduskohus hageja taotlusel määrusega 3-160/2005 19.08.2005.a. peatas kaevatava Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse otsuse 12-5/28 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 2-3/977/05 01.11.2005.a.tühistas Pärnu Halduskohtu määruse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kuna esialgset õiguskaitset pole rakendatud siis on haldusakt kehtiv ja maksuvõlg sissenõutav ja seda sõltumata vaidluse lahendamisest halduskohtus. Kui vaidlus laheneb kohtuotsusega hageja kasuks, toimub tagasitäitmine. Maksuvõla sundtäitmist reguleerib MKS § 128, mille lg.2 kohaselt maksuvõla sundtäitmine on lubatud kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; nõuet sisaldav haldusakt on maksukohuslastele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; maksuvõlg ei ole ajatatud; maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud v. muul alusel lõppenud; haldusakti täitmist ei ole peatatud. Nimetatud aluste esinemiste korral alustab sundtäitmist maksuhaldur, kes esmalt teeb MKS § 129 sätestatud korras võlgnikule sundtäitmise hoiatuse ning annab tähtaja võla vabatahtlikuks tasumiseks. Nõude tähtaegse mitterahuldamise korral on maksuhalduril lubatud teha MKS § 130 lg.1 sätestatud toimingud . Kostja väitel on ta MKS § 130 lg.1 nimetatud toimingud teinud s.o. elektroonilistest andmebaasidest kontrollinud vara olemasolu, kuid vara hagejal puudub. Ka hageja ei ole esitanud kohtule andmeid vara olemasolu kohta. Kostja on teinud korraldused pankadele pangakontode arestimise kohta , kuid vahendid maksuvõla tasumiseks puuduvad (tl.51,52). Hageja väited, et tal on nõuded Venemaal asuva firma Taganrõba vastu ei ole hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud. Hageja on esitanud kohtule lepingud, pangakonto väljavõtte raha ülekandmise kohta 23.03.2003.a. ja pöördumised Venemaa Siseministeeriumi ja peaprokuröri poole. Hageja poolt esitatud lepingute kohaselt kuuluvad vaidlused lahendamisele Kaubandus- Tööstuskoja juures Moskvas asuvas väliskaubanduse arbitraažikomisjonis. Hageja pole vaidluse lahendamiseks sinna pöördunud. Samuti pole hageja pöördunud nõudega teise lepingupoole poole. Hageja väitel on ta pöördunud siseministeeriumi ja peaprokuröri poole, kuid nimetatud pöördumistel puuduvad kuupäevad. Samuti pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et pöördumised on üldse adressaatidele 3
§-is 2 nimetatud täitedokument nõude kohta puudub. Sissenõude pööramine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele toimub
7 peatüki I jaos sätestatud korras. Antud juhul hageja väidab, et tal on nõue Venemaa ettevõtte vastu ja maksuhaldur oleks pidanud sissenõude pöörama antud rahalisele nõudele. MKS § 130 lg.1 p.6 järgi maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega v. täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
lg.4 järgi kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega loeb kohus , et Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu) on teinud kõik MKS §-is 130 lg.-s 1 nimetatud toimingud ja pöördumine kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks on õiguspärane ja puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 162 lg.1 hageja kanda. Hagi on kohtule esitatud 16.10.2006.a. Hagi esitamisel tasus hageja hagilt riigilõivu 1000 krooni hagihinna 15000 krooni järgi (s.o. mittevaraline nõue) . Kohus leiab, et vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadusele ja kohtupraktikale ei ole hagihind antud asjas määratud õigesti. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele , et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud v. täitedokumendis märgitud summat. Antud juhul on täitedokumendiks Maksu- ja tolliameti Lääne maksukeskuse maksuotsus 12-5/28 29.04.2005.a., mille järgi peaks hageja tasuma riigile täiendavalt makse – käibemaksu 2 254 201 krooni ja tulumaksu 1 737 602 krooni s.o. kokku 3 991 803 krooni. Seega on hagihind antud asjas 3 991 803 krooni, millelt tuleks tasuda vastavalt RLvS lisa 2 riigilõiv 90 250 krooni. Selline on ka kohtupraktika RKL 3-2-1-134-07 31.01.2008.a. Kohus määrab hagihinnaks antud asjas 3 991 803 krooni vastavalt TsMS § 136 lg.4, mille järgi kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtuotsusega. Riigilõivu tasumise otsustab kohus menetluskulude kindlaksmääramise määrusega vastavalt TsMS § 174 ja § 179. Ivika Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.